Nisupõhk Sööda kogu- ehk brutoenergia sisaldus sõltub eelkõige? Orgaanilise aine sisaldusest Veise organismis leidub fosforit kõige rohkem? Luudes Nimeta kolm makroelementi! Kaalium, naatrium, kloor Miks on ternespiim vasikale oluline? Ternespiima valgud sisaldavad valmis antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad ja annab passiivse immuunsuse mõne nakkushaiguse vastu. Kevadine siirdeperiood on? Üleminek talviselt söötmiselt suvisele Millal saavad kana- ja vutibroilerid tapaküpseks? 42 päevaga Mitu kg toodab üks munavutt aastas munamassi koos koorega? 4 kg Kana, muskuspardi ja vuti muna haudumise kestus? 21, 34, 17 päeva Kus peetakse kesikuid? Rühmasulus Kui pikk on sigade tiinusperiood? Keskmiselt 111-117 päeva Palju on keskmise viljakusega seal põrsaid? 10-12 Mis oli lammaste arvukus Eesti keskmiselt 2008. aastal? 70 tuhat Mida on vaja uttede söödaratsioonis 4. ja 5. kuul teha? Vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu
juures umbes 255 tibu. Lihakanadelt umbes 150 tibu. Lihapart-160, kalkun-80, haned-40 tibu. Nendega konkureerivad vaid siga ja küülik, kes saavad 25 ja 60 järglast aastas. LÜHIKE TOOTMISTSÜKKEL Munakanad hakkavad munema umbes 140-150 päevaselt. Vutid 45- päevaselt. Hautamisega munemiseni umbes 161-171 päeva. Vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpsed kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstliku hautamisega planeeritud karjasuurus, tootmismahud, broilerid. Kiire kasv- kanabroileritibu (sünnikaal 38g), suurendab 42-päeva jooksul oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 60x. VÄIKE SÖÖDAKULU Kanabroilerid kulutavad 1kg massi-iibele 1,6-1,8 kg segajõusööta. Pardid 2,3 kalkunid 2,4. 1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta. TAPASAAGIS Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4-
linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda
Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda
linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda.
kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda.
Juba aastakümneid tagasi leiti, et vutitibude vajadused söötade osas sarnanevad ligikaudu kalkuni- ja faasanitibude vastavatele näitajatele. See on mõistetav, sest looduses on kanaliste tibud algul putuktoidulised ja geneetilise pärandina vajavad nende tibud algul suhteliselt rohket loomset proteiini. Paegu kehtivad soovitused vuttide söötmiseks lähtuvad nende toitainetetarbest. Tõud Jaapani ookerpruuni sulestikuga põldvutt 140-150g vaarao lihatüüpi põldvutt sisulselt vutibroilerid 250 g Inglise musta ja valge sulestikuga põldvutt Marmorvärviline põldvutt endises NSVL-s Vuti muna Muna tervistav toime põhineb koostisel, sest ta sisaldab inimorganismile soodsas vahekorras ja kombinatsioonis: vitamiine (A, B1, B2, B12, PP jt) mineraalained (Ca, P, K, Mn, Fe, Cu, Co jt) asendamatuid aminohappeid (lüsiin, tsüstiin, metoniin, trüptofaan jt) ensüümi lüsosüüm, mis on tugeva antibakteriaalse toimega ja
sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda.
Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on kanamunadel 0,25–0,40 mm. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus – munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. Lühike tootmistsükkel – munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Noorlindude kiire kasv – kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni 42 päeva kestel umbes 60 korda. Väike söödakulu toodanguühikule – 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Suur tapasaagis – kanabroilerite tapasaagis on ~70%. Suur toiduainete toodang kehamassiühiku kohta Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused