Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus"
Mats ja vurle tänapäeval Maailmas on kahte tüüpi inimesi: matsid ja vurled. Kui kellelegi tänapäeval öeldakse mats, siis mõeldakse kohe kindlasti, et see inimene käitub ebaviisakalt ja tal on halvad kombed. Arvatakse, et mats on kombetu inimene, kes ei oska teatud situatsioonides vastavalt käituda. Tegelikult on mats traditsioone austav, visa, tagasihoidlik ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Vargamäe Andres romaanist "Tõde ja õigus" oli mats, kelle eesmärk oli muuta oma põllud viljakaks
keda kas laidetakse maha või võetakse omaks nagu iga teist eestlast. Vähesed aga mõtlevad matsi ja vurle sünniloole. Ei teata, keda tegelikult nende all mõeldakse ja seepärast on need sõnad ka hoopis vales kontekstis kasutusel. Aja jooksul on matsi ja vurle mõiste vahetanud positiivseid ning negatiivseid külgi. 19. sajandil võis näha tugevat vastukaja vurlede suhtes, samas kui nüüdisajal on suhtumine vastupidine. Tammsaare matsi ja vurle kontseptsiooni järgi olid vurled seiklushimulised ning vastuvõtlikud igasugustele uuendustele, nagu seda on tänapäeval kõik euroopameelsed eestlased. Nad säilitavad oma rahvuse suutes samas rännata maailmas ja sulanduda massi. Tolleaegsele talupojale aga selline elukomme ei istunud. Nad olid matsid traditsioonide ja kommete säilitajad, püsivad ning alahoitud. Oma teadmised omandas talupoeg tasa ja targu pika aja jooksul. Kui mõelda, et Tammsaare võrdleb matse inglastega, siis tänapäeval poleks
kõrgemale. Enam ei ole tähtis isamaa-armastus, neid teeb hoopis ärevaks oma isiklik edu või ebaedu tulevikus. Iskliku edukuse alusena näevad nad esmasjoones hea hariduse omandamist, mis võimaldab edaspidi leida tasuvat tööd, teha karjääri, mis tuleks kaudselt kasuks ka perekonnaelule. A. H. Tammsaare võrdleb „Avalikus kirjas Anton Hansen Tammsaarele“ matse ja vurlesid ning nende reageerimist muutustele. Matsid järgisid kõiki traditsioone ja uskusid pimesi kõiki tavasid, aga vurled oli muutusteks valmis. Neis põles soov kõik vana jätta ja uue kallale asuda. Leian, et tänapäeva noored on palju vastuvõtlikumad ja ka kriitilisemad ning põlevad uudishimust uue vastu. Ei saa väita, et 40-50ndate põlvkonna noored ei oleks olnud, kuid samas nende edasi minek oli orienteeritud rohkem ühiskondliku heaolu nimel. Tänapäeva noored on rohkem indivistid ja töötavad enda heaolunimel. Seda
vein. Karksi valla toodangud pole just eriti kiita, kuid kodumaised veinid on üldiselt väga normaalsed. Kui eestimaine vein- siis ikka enda tehtud. Muidu on välismaised natukene paremad. Oleneb veinist ja maitsemeeltest muidugi. 2 10 õlle valmistamise käsku! 1. Õllet peab olema piisavalt 2. Õlu ei tohi kunagi otsa saada 3. Õlu peab olema maitsev 4. Kõik omatehtud õlled peavad küla vurled jalust niitma 5. Õlu peab isegi pisi-lenduritele(kärbestele) mekkima hää 6. Õlle peab tegema päeva rõõmsaks 7. Õlle peab olema nii hää, et isegi saarlastele on see Õlu, mitte 'Ölu' 8. Kui õlle valmistamiseks läheb, peab olema kuivatatud kala kohe võtta 9. Õllet peab tegema parema käega, et tuleks ikka PAREM õlu 10. Õlles peab olema piisavalt mullikesi 3 Kääritatud joogid (kodused tegemised)
Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns. Tiina teenijaks, Indrek ei tea, et tegu on sama Tiinaga. Terve galerii pööraseid tegelasi ärimehed ja vurled. Advokaadihärra on väga küüniline ja vurlelik: v neg. kuju. Indrek vaestest oludest, hea haridusega. Karin jõukast perest, a mitte hästi haritud. Karin loodab kõik oma suure ega lahendada. Meenutab Strindbergi selles idees, et iga abielu on sõda. Karin süüdistab Indrekut oma ema tapmises, Indrek tulistab teda. Sellele järgneb kohtuprotsess, Karin tahab Indrekut tagasi koju. V osa: pigem helge ja rõõmsameelne. Leppimise, otsade kokku sõlmimise osa
Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns. Tiina teenijaks, Indrek ei tea, et tegu on sama Tiinaga. Terve galerii pööraseid tegelasi ärimehed ja vurled. Advokaadihärra on väga küüniline ja vurlelik: v neg. kuju. Indrek vaestest oludest, hea haridusega. Karin jõukast perest, a mitte hästi haritud. Karin loodab kõik oma suure armastusega lahendada. Meenutab Strindbergi selles idees, et iga abielu on sõda. Karin süüdistab Indrekut oma ema tapmises, Indrek tulistab teda. Sellele järgneb kohtuprotsess, Karin tahab Indrekut tagasi koju. V osa: pigem helge ja rõõmsameelne. Leppimise, otsade kokku sõlmimise osa
rahvas olid kaltsudes ja kassikullas. Järgnes Argoo kuningriik *, see tähendab kõik Prantsusmaa 1 Araablased liikumatult hobuse seljas, mõõkade ja heade vibu-püssidega (hisp. k.). 63 vargapoisid, kes ritta olid seatud väärikuse järgi, kõige ees väiksemad vennad. Nõnda läksid nad neljakaupa, ehituna mitmesuguste märkidega, mis nad oma veidras ametis olid teeninud. Suurem osa olid sandid. Dhed lonkasid, teistel puudus käsi. Siin olid koos sulid, vurled, logardid, väristajad, maopaistjad; paadialused, võrukaelad, kaltskaabakad, võllaroad, igerikud, pätid, lõmp-rid, rihvandid, masuurikad, näpardid, kelle loetelu isegi Homerosele üle jõu käiks. Nõudis vaeva, et nende paadi-aluste ja kaltskaabakate keskel näha Argoo kuningat, kes kükitas väikeses vankris, mida kaks suurt koera vedasid. Argoo kuninga alamatele järgnes Galilea keisririigi * rahvas. Selle keiser Guillaume Rousseau sammus
annaabi.ee 
