Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vulkaan Mount Saint Helen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, helen, helens, mount, kihtvulkaan, purset, vulkaanilise, vulkaaniline, tuhk, maavärin, vulkaanipurse, kihtvulkaani, kihtvulkaanid, magnituudi, tuhka, teadlaste, kraater, pinnavorm, suuremaid, maavärinad, purskeid, maalihke, kraatri, heleni, kihid, jalam, maapinnast, tegutsemist, maalihked, gaas, tsunamid, kliimamuutus, põllumaa, nälgJärvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK 15 Referaat SAINT HELENS Kristiina Jürimäe Juhendaja: Reet Meerits Järvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Saint Helens........................................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 1 Sissejuhatus
Aravete Keskkool LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise
Referaat: Vulkaan Saint Helens Õpetaja: Õpilane: 2008 USAS, Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani ääres, Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus asub ~40 000 aasta vanune 2550 m kõrgune tegev stratovulkaan Mount Saint Helens. Tumerohelise metsamüüri taustal kõrguv majesteetlik lumine mäetipp paistis kaugele ja peegeldus Spirit lake'i voogudel. Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline
................5 Pildid Fujist...............................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaaniston valmistatud lõikeriistu.
Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeristorm avaldab muljet ka nendele, kes elavad loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma. Tööstusriikides ei ole loodusõnnetused nii dramaatiliste tagajärgedega kui arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid.
Süvikud on keskmiselt mõni meeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Sügavaim on Mariaani süvik, 11 022 km sügavune. Ookeanide keskmäestik - Kujutavad endast murrangute tagajärjel tekkinud mäestikke, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000 m kõrguseni. Nad moodustavad hiigelsüsteemi, mis hõlmab 75 000 km pikkuse vööndina kõiki ookeane. Pildil vasakult: Süvik, Ookeanide keskmäestik, Nõgu, Tasandik, Vulkaan. Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda.
annaabi.ee 
