suletud ja väljundis saadakse 1. Põhiliseks eeliseks on väiksem hilistus kui DTLis. 3.6.2. Keerulise inverteriga TTL Kui kõikides sisendites on 1, siis on VT1 NING-EI emittersiirded suletud ja vool kulgeb läbi R1 VT2 baasile. VT2 avaneb ja R3-l tekib suur pingelang, E=SV mis antakse VT4 baasile. VT4 küllastub ja R1 R2 R4 väljundis on 0. R2 ja R3 valitakse nii et saamal ajal on VT3 baasil väike pinge, mis hoiab VT3 VT1 suletuna. Diood on selleks, et VT3 oleks kindlalt VT2 suletud, kui VT4 on küllastuses. ABC Kui mõnes sisendis on null, siis on VT1 vastavad emittersiirded avatud ja VT2 on suletud kuna VT4 baasil on väike pinge, siis on VT4 sammuti ABC suletud ja väljundis on üks. Samal ajal on VT3 VT4
suletud ja väljundis saadakse 1. Põhiliseks eeliseks on väiksem hilistus kui DTLis. 3.6.2. Keerulise inverteriga TTL Kui kõikides sisendites on 1, siis on VT1 NING-EI emittersiirded suletud ja vool kulgeb läbi R1 VT2 baasile. VT2 avaneb ja R3-l tekib suur pingelang, E=SV mis antakse VT4 baasile. VT4 küllastub ja R1 R2 R4 väljundis on 0. R2 ja R3 valitakse nii et saamal ajal on VT3 baasil väike pinge, mis hoiab VT3 VT1 suletuna. Diood on selleks, et VT3 oleks kindlalt VT2 suletud, kui VT4 on küllastuses. ABC Kui mõnes sisendis on null, siis on VT 1 vastavad emittersiirded avatud ja VT2 on suletud kuna VT4 baasil on väike pinge, siis on VT4 sammuti ABC suletud ja väljundis on üks. Samal ajal on VT 3 VT4
Is Ud 1 M Us VD3 VD4 VT3 VT4 a. b. U, I VT1, VT4 Us, Is 1 Us VT2, VT3 1 Is VD1 VD4 VD2 VD3 1
lisamähise abil või väikese mahtuvusega sidestuskonde kaudu. -9V R2 R12 C6 R6 R8 C4 + R1 C3 R4 VT3 VD 2 VT2 R11 C8 C1 VT1 R9 H S V -sse R7 + VD 3 VD 1 R13 R14
C 2 laseb läbi ainult vahelduvvoolu, C2 ei lase VT1 lühistada alalisvooluga. R1 ja R2 määravad VT1 ööpunkti. C1 ja R3 on filter mis ei lase k sagedus võnkeid toiteallikasse. Kui skeem on voolu all siis VT1 hakkab genereerima ja need võnked lähevad VT2 baasile. + poolperioodil VT2 on avatud, - perioodil suletud. + poolperioodil läbivad VT2 kol. Ahela ja R6; R5 tekib pingelang. C5 pulsatsiooni silumiseks. R6 tekkinud pingelang läheb VT3 baasile ja sellega see avatakse ja koormustakisti R K läbib vool. Selle vooluga võib käivitada objekti. RK asemel võib kas ka relee mille kontaktid võivad midagi käivitada. VD kaitseb VT3 ülipingest kui VT3 sulgub. Sel hetkel relee mähisel võib tekkida kõrge pinge mis kahjustaks VT3. Kui ahi on sisse lülitatud siis temp tõuseb, osuti näit suureneb ja kui näidik jõuab kriitilisse punkti. Siis lipuke L1 ja L2 vahele, nende vaheline seos katkeb ja genereerimine katkeb.
C 2 laseb läbi ainult vahelduvvoolu, C2 ei lase VT1 lühistada alalisvooluga. R1 ja R2 määravad VT1 ööpunkti. C1 ja R3 on filter mis ei lase k sagedus võnkeid toiteallikasse. Kui skeem on voolu all siis VT1 hakkab genereerima ja need võnked lähevad VT2 baasile. + poolperioodil VT2 on avatud, - perioodil suletud. + poolperioodil läbivad VT2 kol. Ahela ja R6; R5 tekib pingelang. C5 pulsatsiooni silumiseks. R6 tekkinud pingelang läheb VT3 baasile ja sellega see avatakse ja koormustakisti R K läbib vool. Selle vooluga võib käivitada objekti. RK asemel võib kas ka relee mille kontaktid võivad midagi käivitada. VD kaitseb VT3 ülipingest kui VT3 sulgub. Sel hetkel relee mähisel võib tekkida kõrge pinge mis kahjustaks VT3. Kui ahi on sisse lülitatud siis temp tõuseb, osuti näit suureneb ja kui näidik jõuab kriitilisse punkti. Siis lipuke L1 ja L2 vahele, nende vaheline seos katkeb ja genereerimine katkeb.
R U = E2 1 RC1 CS2 U CS1 BE2 VT2 VT3 U VT1 välj URC2= U R CE1 R R CE3 sis
kahe polaarset väljundpinget. Taolist muundurit nimetatakse ka reversiivset alalispinge muunduriks, teda kasutatakse muutuva pöörlemissuunaga ajamites vaadeldavas skeemis on pooljuhtlülititena kasutusel GTO türistorid(suletavad türistorid). Mootori talitluses on mootori elektromontoorjõud toitepingest väiksem st toimib pinget vähendav reguraator, muunduri pinget ja mootori kiirust regureeritakse GTO türistoridega VT1 ja VT2 türistorid VT3 ja VT4 on see juures välja lülitatud, kui türistorid VT1 ja VT2 on sisselülitaud läbib mootorit kasvav positiivne vool. Kui üks neist välja lülitada jätkub mootoris samasuunaline kuid kahanev vool, läbi dioodi VD1 või VD2 mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb muuta pinge ja voolu suunda selleks lülitatakse türistorid VT1 ja VT2 välja ning VT3 ja VT4 sisse. Generaatori reziimis jääb pinge suund samaks kuid muutub voolu suund, mootori reziimiga võrreldes. Sel
toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat. Dünaamilise muutmälu elemendi skeem on joonisel. Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D). Enne info lugemist antakse signaal REG, mis avab transistori VT4, ning mahtuvus C2 (siini Y parasiitmahtuvus) laetakse allikast +E. Seejärel antakse siinile X kirjutuse/lugemise sünkrosignaal CWR, mis avab transistori VT3, kuid ei saa avada transistori VT2. Kui mäluelement säilitab olekut 1, siis on mahtuvus C1 laetud ja transistor VT2 on avatud. Sel juhul tühjeneb mahtuvus C2 läbi avatud transistoride VT2, VT3 ja signaali D 0-nivoo näitab, et mälus säilitati signaali 1 (inversne väljund). Kui mäluelement säilitab olekut 0, siis on mahtuvus C1 tühjenenud, VT2 suletud ja signaal CWR ei põhjusta mahtuvuse C2 tühjenemist. Signaali D kõrge nivoo näitab , et mälus säilitati
omavaheline suhe S ligikaudselt määratud nende takistuste suhtega, olles temperatuurist peaaegu sõltumatu: RE1 S» RE 2 Joon. 6.31. Voolupeegel S ¹ 1 (a) ja diferentsvõimendi, mille koormuseks on voolupeegel (b) [4]. Mitme konstantse voolu saamiseks moodustatud voolupeegel on kujutatud joon. 6.30 b ja joon. 6.32. Kui VT2, VT3 ja järgnevate transistoride emitteritesse paigutada erinevad takistid, nagu näidatud joon. 6.32, siis on võimalik saada valik konstantseid voole erinevate väärtustega. Taoline lülitus kannab saksa k. nimetust Strombank 'voolupank'. Joon. 6.32. Voolupeegel mitme erineva püsivoolu saamiseks [4]. Voolupeeglite erinevaid lülitusi leidub hulgaliselt. Neid võib koostada ka väljatransistoridel (näide joon 6.33). Elektroonika alused
edasi ja seepärast tuleb esimese astme tööpunkt võimalikult rangelt stabiliseerida. Nagu juba nimetatud, peab lähtetööpunkt olema kõrge, et vältida liiga kõrget kollektorpinge alaliskomponenti. See asjaolu muudab voolutarbe seisukohalt otsese sidestuses võimendi väheökonoomseks, sest toiteallikast tarbitav vool on suur. Sellest saab üle kui kasutada vaheldumisi N-P-N ja P-N-P transistore (joon.7.12.). RE1 CE1 R1 RC1 +E E RE3 CE3 RC3 CS1 Usis VT3 89 VT1 CS2 R2 URC2= UBE3 Uvälj RC2 CE2 RE2 VT2 URC1= UBE2 JOONIS 7.12. Sellises lülituses on võimalik kasutada esimeses astmes madalat lähtetööpunkti, kuna tööpunkti määravaks pingeks ei ole mitte kollektori ja emitteri vaheline pinge, vaid kollektortakisti pingelang, milline on madala tööpunkti puhul väike. Teiseks võimaluseks on kasutada sidestuselemendina ränidioode (joon.7.13), mille
R U = E2 1 RC1 CS2 U CS1 BE2 VT2 VT3 U VT1 välj URC2= U R CE1 R R CE3 sis R2 E1 C2 UBE3 E3
toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat. Dünaamilise muutmälu elemendi skeem on joonisel 1.26. Siin Y CWR Siin X C2 VT1 VT2 VT3 C1 VT4 REG D +E Joonis 1.26. Dünaamilise mäluelemendi skeem Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D)
annaabi.ee 
