Protokoll Teraliimi määramine ja gluteenindeks (N-150) Töövahendid: kaks kaussi, "Perten" jahvataja, "Glutomatic", tsentrifuug, nisuterad (N-150, 25 grammi), 2%-line soolalahus Töökäik: Nisuterade jahvatamine jahuks. Teraliimi määramiseks kasutame masinat "Glutomatic". Prooviks võetakse 10 grammi jahu, millele lisatakse 5 ml 2%-st soolalahust. Segatakse ja jäetakse 6 minutiks seisma. Siis voolitakse taignast kaks "vorstikest", mis asetatakse pesukambri sõelale. Pesukambrid kinnitatakse masina külge nii, et väike ümmargune magnet peab olema suunatud seadme poole ning vajutatakse nupule START ja alustatakse soolalahusega läbipesu ning sõelale jääb puhas teraliim. Protsess võtab aega 5 minutit. Avada kamber, võtta teraliim välja ning kaaluda. Gluteenindeksi määramiseks kasutatakse sõelu, mis asetatakse koos teraliimiga tsentrifuugi. Vedelam osa läbib sõelu aga tahkem osa jääb sõelale
Arumetsas tehtud kaeve sügavuseks sai 75 cm. Soometsas tehtud kaeve sügavuseks sai 125 cm. Kaevetes määrati mullahorisondi tüsedus ja lõimis ning võeti igast horisondist proov äigejoonise ja liimmonoliidi valmistamiseks. Mullaproovid pakiti plastkarpidesse. Kaeve sügavuse ja horisontide tüseduse mõõtmiseks kasutati mõõdulinti. Mullahorisontide määramiseks võeti igast horisondist väike proov ja katsetati, kas sellest on võimalik veeretada kuulikest ja vorstikest ning kas vorstikest on võimalik painutada. Mulla reaktsiooni määramiseks võeti igast horisondist klaasalusele proov, tilgutati sellele universaalindikaatorit ja määrati proovilahuse värvuse alusel horisondi reaktsioon. Pärast kaeve kirjeldamist aeti kaeve kinni. 1.2 Sisetööd Sisetöödel kasutati järgmiseid töövahendeid: A4 formaadis kirjapaber, ajalehepaber, papp, 3
Laagerdunud vorstid suunatakse kuumutamisele (v.a. toorsuitsuvorstid). Kuumutamine on vorstide pinna lühiajaline töötlemine kuuma suitsuga Kuumutamine erineb suitsutamisest kõrgema suitsutemperatuuri poolest. Kuumutamise alguses hoitakse temperatuuri 90 ˚C juures tõstes seda aeglaselt 100…110 ˚C-ni olenevalt vorstiliigist. Kuumutamise kestus oleneb toote diameetris jäädes 30 minuti (viinerid) ja 180 minuti (suure läbimõõduga vorstid) vahele. Kuumutamise tulemusena vorstikest ja väliskiht omandavad mehhaanilise vastupidavuse, on vastupidavamad mikroorganismide toimele ja vähem hügroskoopsed. Toode omandab meeldiva lõhna ja suitsuse maitse. Vorstipinna värvus muutub punakaspruuniks. 2) Vorstide keetmine Keetmisega saavutatakse vorstide kulinaarne valmidus enamike valkude denatureerumise tulemusena, temperatuuri ja teiste faktorite mõjul tekib tootele omane lõhn ja maitse. Samuti hävivad enamik mikroorganismid. Lihavalkude denatureerumise ja koagu-
Kaust II lähtesituatsioon. 2010 1 10. Lisad Lisa1. Üldine Tarvastu valla mullastiku kaart Lisa 2. Välipäevik Lisa 3. Liimmonoliidid Muld ei tohi ühelgi etapil mureneda ega praguneda. Lõimis eristatakse järgmiselt (sulgudes lõimise lühend mullkaardil): liiv (l) - kuulikest ei saa veeretada, sest muld praguneb enne või pudeneb laiali saviliiv (sl) - mullast saab voolida kuulikese, kuid mitte vorstikest kerge liivsavi (ls1) - mullast saab voolida 2-3 mm jämeduse vorstikese, mis painutamisel murdub keskmine liivsavi (ls2) - vorstike painutamisel praguneb ja enne ringi moodustumist murdub raske liivsavi (ls3) - vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod savi (s) - vorstikese saab vabalt painutada ringikujuliseks Seega, kui õnnestub mullast voolida vorstike ja seda natuke ilma pragunemata painutada, siis on mulla lõimis taimekasvatuseks optimaalne.
väiksem kesta diameetrist. Vorstisegu voolamiskiirus läbi pritsiotsaku oleneb segu viskoosplastilistest omadustest, osakeste omavahelisest seostatusest ja pritsimisrõhust. Vorstisegu tuleb laadida pritsi võimalikult tihedalt, õhutühikuteta. Vorstisegu kesta pritsimise tihedus sõltub tootest ja kasutatava kesta omadustest. Keeduvorstide, sardellide ja viinerite pritsimisel ei tohi surve olla liiga suur, vastasel korral võib vorstikest segu paisumise tõttu termilisel töötlemisel lõhkeda. Doseerimisel on võimalik reguleerida batooni mahtu/ kaalu, keerutuste arvu. Pritsimisprotsessiks suletakse kest käega tugevalt ümber pritsimisotsaku või tõmmatakse pritsimisotsaku peale gofreeritud kunstkest/soolikas. Gofreeritud kesta kasutades on pritsi juures kasutusel keerutaja (linker), naturaalsoolde pritsimise puhul võib kasutada nii keerutajat kui töötada käsitsi. Pritsimisel satub vorstisegusse õhk, mille eraldamiseks
kalli toote. (Eesti Toit 2010) 12 3 LIHATOOTED 3.1 Vorstitooted Vorstid on tooted, mis on valmistatud hakklihast, pekist, vürtsidest ja abitoorainest. Põhitoorained on näiteks: liha, pekk, loomarasv, subproduktid ja veri. Abitoorained on näiteks: piimatooted, munasaadused, kartulitärklis, nisujahu, tangud, keedusool, vürtsid, suhkur, nitritid ja teised ained. Vorste ümbritseb kest. Vorstikestad jagunevad kaheks: Vorstikest loomade puhastatud ja töödeldud sooled on naturaalkestad. Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu
000 0.000 6 riivsai kg 0.015 0.015 0.030 0.030 7 muna tk/kg 0.250 0.015 0.500 0.030 8 saiakuubikud kg 0.015 0.015 0.030 0.030 9 toiduõli friteerimiseks kg 0.100 0.100 0.200 0.200 Kokku: 0.197 0.594 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Valmista roheline või, vormi sellest 2 vorstikest, aseta need külmikusse. 3. Vasarda fileed kergelt toidukile vahel, maitsesta soola ja pipraga. 4. Keera tahkunud roheline või esmalt väikese filee sisse, seejärel koos viimasega suure filee sisse. 5. Vormi korrektse piklik-ovaalse kujuga kotletid. 6. Paneeri kotletid munasegus ja riivsaias, aseta külmikusse. 7. Vahetult enne friteerimist paneeri kotletid munasegus ja saiakuubikutes. Valmistamine 1. Friteeri kotletid kuldpruuni värvuseni. Järelküpseta ahjus 175 - 200 kraadi
annaabi.ee 
