1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust
akadeemik Middendorffi perekonda. Seal koostas ta ka kandidaaditöö H. Stahlist. 1865. aasta aprillis omandas usuteaduste kandidaadi kraadi. 1866. aastal lahkus J. Hurt Hellenurmest, astudes pidama prooviaastat Otepää pastori M. Kauzmannu juures. J.Hurda soov oli kandideerida Äksis vabanenud kirikuõpetaja kohale. Kuigi kogudus teda endale kirikuõpetajaks soovis, kukutati "noor-eestlasena" tuntud J.Hurda kandidatuur saksa kirkikuvõimude poolt vormilistel põhjustel läbi. J.Hurt solvus ja loobus koguni plaanist saada kirikuõpetajaks. Ta sooritas koolmeistri eksamid, kavatsedes kas keeleteadlasena või ajakirja "Eesti Koit" toimetajana endale leiba teenida. Kummastki üritusest ei saanud aga asja. 1868. aasta algul asus J. Hurt õpetajaks Kuressaare gümnaasiumi, kust siirdus aga juba suvel Tartusse tagasi. Seal töötas ta 1872. aastani kooliõpetajana. Elujärje stabiliseerudes abiellus J. Hurt 1868. aastal oma heategija C. Oetteli
enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kesk- Euroopa, Taga-Kaukaasia, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Mandri-Eesti, Vana-Kreeka, Tsaari-Venemaa. Sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algupära, lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, laulupeo Tallinn, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa. Vormilistel või sisulistel põhjustel sidekriips: Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti, parema tuleviku- Eesti poole. Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täiendiga ühendeis: Tartu murre, Austria õlu, Inglise miil, Tallinna kilud, Rootsi laud, Hiina köök, Hispaania avang, Rootsi punane, Siberi katk. Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander, Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn.
kõik kolm I b hinnangu. Saksa keeles saavutas Reiman I, Uva II ja kreeka keeles Reiman I ja Uva isegi III. Ainult matemaatikas jääb Reiman alla, kuna ei jõu ühtegi ülesannet valmis. Siiski sai ta hinnangu III. Suulisel vastamisel küsiti talt logaritme, korrapäraseid hulknurki, trigonomeetrilisi arve ja erikaalu. Ta vastas hästi ja saavutas I ning kokkuvõttena II. Nii lõpetas Reiman Pärnu gümnaasiumi sel korral kõige paremini. Siiski jääb tal kuldauraha saamata, kuid ainult vormilistel põhjustel. Villem Reiman oli gümnaasiumi lõpetades küll 21- aastane (temast vanemaid oli koolis veel 2 õpilast), see- eest aga ka silmapaistvalt küps, mida näitas seegi, et ta lõpetas priima ühe aastaga. Villem Reiman oli olnud gümnaasiumiõpilasena vaikne, tõsine ja omaette poiss, kes peaasjalikult raamatute juures istunud ju vähe omasugustega läbi käinud. Pärnus käis ta ka leeri ja õnnistati Eliisabeti koguduses 21. veebruaril 1879. 1882
2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. aasta mässukatset, pakkudes 6 saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. 1925. aasta veebruaris esitasid Põllumeestekogud põhiseaduse parandamise põhijooned Riigikogu esimehele ja avaldasid selle materjale ka oma ajalehes Kaja. Alles 1926. aasta septembris esitasid Põllumeestekogud selle dokumendi viimistletud variandi kui Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise ametliku eelnõu. Selles oli ette nähtud suurte volitustega president, kes pidi valitama otse rahva poolt viieks aastaks. Tema kompetentsi kuulus Riigikogu
alge tähtsust. 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel:15 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10-12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust
Vormiliste puuetega dokumentide esitamise korral võib registreerija tegevus seisneda kas avalduse vastuvõtmisest keeldumises või avalduse käiguta jätmises (avaldajale dokumentide täiendamise ja puuduste kõrvaldamise ettepaneku tegemises) või avalduse tagastamises. Praktikas kasutatakse nimetatud võimalusi selleks korrektset õiguslikku alust omamata. Nende küsimuste reguleerimisel oleks välistatud puuetega avalduse menetlemine ning registreerimisest keeldumine vormilistel kaalutlustel. Siinjuures sisulise registreerimisotsuseta tuleks avaldus tagastada, kui avaldaja ei kõrvalda registreerija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul avalduses esinevaid olulisi vormilisi puudusi, mis takistavad registreerimisavalduse sisulist läbivaatamist ja otsustamist. Registreerija ettepanekud vormiliste puuduste kõrvaldamiseks ning toimingud avalduse käiguta jätmisel või tagastamisel peavad olema õiguslikult motiveeritud ning kirjalikult 84 vormistatud
Vormiliste puuetega dokumentide esitamise korral võib registreerija tegevus seisneda kas avalduse vastuvõtmisest keeldumises või avalduse käiguta jätmises (avaldajale dokumentide täiendamise ja puuduste kõrvaldamise ettepaneku tegemises) või avalduse tagastamises. Praktikas kasutatakse nimetatud võimalusi selleks korrektset õiguslikku alust omamata. Nende küsimuste reguleerimisel oleks välistatud puuetega avalduse menetlemine ning registreerimisest keeldumine vormilistel kaalutlustel. Siinjuures sisulise registreerimisotsuseta tuleks avaldus tagastada, kui avaldaja ei kõrvalda registreerija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul avalduses esinevaid olulisi vormilisi puudusi, mis takistavad registreerimisavalduse sisulist läbivaatamist ja otsustamist. Registreerija ettepanekud vormiliste puuduste kõrvaldamiseks ning toimingud avalduse käiguta jätmisel või tagastamisel peavad olema õiguslikult motiveeritud ning kirjalikult 84 vormistatud
annaabi.ee 
