Tema teiseks sõbraks oli madu Indrek. Lemeet päästis Indreku surmasuust, kui siil ussi tahtis ära süüa. Nad hakkasid tihti koos ringi rändama ja ussid õpetasid tarkuseid Leemetile. Kuna metsaelu oli rutiinne tahtsid Pärtel ja Leemet külaelu uudistama minna. Nad sattusid külavanema Johannesse maja. Johannesel oli tütar Magdaleena, kes tutvustas neile maja ja rääkis külaelust. Leemete ja ta sõbra jaoks tundus külaelu põnev. Lk 25(kuidas Leemeträägib külaskäigust Vootelega.) Metsas elas ka palju teisi elusolendeid. Meeme oli tegelane, kes liikus maadligi märkamatult ning ta ühtis tihtipeale loodusega sest tema küljes olid puulehed ja kõdu. Meeme otsustas kinkida sõrmuse koos kotiga Leemetile kuid ta ei öelnud mille jaoks see kott oli. Metsas elasid ka Pierre ja Rääk, kellega Leemet vahel külas külas käis. Kõik külaelanikud elasid omaette ja ei käidud väga tihti läbi üksteisega.
Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks
Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks
täid seinale joonistada, nagu nende esivanemad tegid. Koopaseinad oli vanu joonistusi täis ja ka täi sai jäädvustatud. Tagapool olid seinad varisenud ja seetõttu ajalugu hävinenud. Õhtul kuulasid nad lõkke ääres inimahvide huvitavat laulu. Koduteel saab L teada, et Pärtel peab koos vanematega külasse kolima. Nad lubasid üksteisel külas käima hakata. 13.peatükk Pärtel koliski ära ja ka teised lahkusid. Metsa jäid ainult Ülgas, Tambeti pere, Leemet ema, õe ja Vootelega ning mõned vanad ätid, kes peagi surid. L oli kohkunud ja kurb. Tambet perega sulgus majja ja Hiiet välja ei lastud. Ainult Intsuga sai Leemet metsas käia. Tambet püüdis peremeheta jäänud hunte oma lauta. L käis küla serval passimas ja nägi alles kahe nädala pärast Pärtlit. Too oli iga päev tööl ega saanud tulla metsa. Ta oli külas imelikuks ja võõraks muutunud, isegi nimi oli tal nüüd teine- Peetrus. Talle meeldis sirbiga vilja lõigata ja leiba süüa
hundipiima, niisiis haldjate hull nagu Tambet on palub hiietargal Ülgasel teda aidata ning too alustab rõvedus rikkast protsessi Hiiet piima panna jooma, kuid asjatult ning lõpuks väidab Tambetile, et Hiiel on peal needus ning hakkab piima jooma 10 aasta pärast lootes siis, et Tambet selleks ajaks surnud. Hiiet igatahes nad kunagi eriti rõõmsalt ja hopleval sammul ei kohanud. Ussisõnade tunnid aga metsas jätkusid ning koos Intsu ja onu Vootelega kohtavad nad rohkelt vanu metsa elanike kellest mõned mäletavad iidset lohetist/müütilist olendit nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad. Kus ta praegu magab, seda keegi ei tea aga teadakse, et on olemas valvurid ja võti tema asukohale. Keegi vanake on kuulnud, et võti mis viib Põhja Konnani võibolla sõnajalaõies mis olevat pööriööl õitsend.
(mälus on salvestatud elevandi põhiinfo, mis nähes päris elevani (elevandi nägemine tekitab tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega) - Kategoriseerimine – saan aru et tegemist on loomaga, seega panen konkreetse näite suuremasse süsteemi - Tuttavus on äratundmise eriliik, mille korral on episoodilisest mälust kättesaadav objektiga varasema kokkupuute fakt ilma semantilise identiteedi infota (mäletad et kunagi minevikus oled Vootelega kohtund, aga ei mäleta temast midagi rohkemat) Lokaalsed ja globaalsed ajuaktiivsuse mustrid objektide identifitseerimisel. - Lokaalsel tasandil võivad erinevatele objektidele vastata erinevad ventraalse haru kõrgemate alade aktivatsioonimustrid - Globaalsel tasandil on erinevate objektikategooriate äratundmisse haaratud erinevad ajupiirkonnad - Kõigil tasanditel osaleb äratundmisel ülalt-alla kontekstis käivitatud infovoog, olles
Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju.2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud
Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma