Konfutsius rõhutas küll oma õpetuse tuginemist muistsele pärimusele ja kirjasõnale, kuid tõlgendas seda ometi teisiti, seades kesksele kohale inimese suhted iseenese, ühiskonna, riigi ja taevaga. Inimlikkus saigi Konfutsiuse õpetuse keskseks mõisteks: inimeseks olemise väärtusi ja kohustusi kirjeldas ta ideaalse inimtüübi õilsa kaudu. Tema õpetust iseloomustab eriti optimistlik lähenemine inimloomusele. Selle kohaselt on tavalised inimesed suutelised saama vooruslikeks. Konfutsius võttis esimesena Hiina mõtteloos kasutusele kulu (hn dao) kui üleüldist korda ning asjade loomulikku käiku tähistava mõiste. Tema õpetuses olid inimese kõrval kesksel kohal ühiskond ja riik. Konfutsiuse nägemuse järgi on ühiskond ideaalselt korraldatud siis, kui kogu taevaalune, s.t Hiina, kuulub ühe valitseja ehk taevapoja alla, kuid see ei sekku ühiskonna kulgu. Inimesed peavad elama kommete ja eetiliste põhimõtete najal. Nad peavad olema
Esile seatakse inimsuhete eetiline tähendus. Konfutsius keskendus inimelu kvaliteedi parandamisele ning nõudis üldharidust, mida esimest korda hakati võimaldama ka vaestele ja ühiskonna alamkihtidele, kuigi veel mitte naistele. Hariduses ei tohiks olla klasse, seega võttis ta sümboolse õppemaksu eest iga soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren inimlikkus, headus või humaansus. Taoism kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias
hirmud, vihkamine ja reetmine peidavad vahetpidamata selles ühetaolise ja salakavala viisakusloori all, selle nii kõrgelt kiidetud peenekombelisuse taga, mille me võlgneme oma sajandi valgustatusele. Ei sõimata toorelt oma vaenlast, vaid laimatakse teda osavalt. Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaaarmastus: põlatud harimatus asendatakse ohtliku skeptitsismi ja küünilisusega. Niisugune ongi puhtus, mille meie kombed on saavutanud; sel viisil me olemegi saanud vooruslikeks inimesteks. Ja tuleb tunnustavalt esile tõsta Kirjanduse, Teaduse ja Kunstide suurt panust selles hingekosutavas saavutuses. Lisan siia veel ainult ühe mõtiskluse: nimelt, kui mõne kauge paiga elanik üritaks saada ettekujutust euroopalikest kommetest selle põhjal, missuguses olukorras on meil teadused, meie kunstide täiuslikkuse põhjal, meie käitumise viisakuse põhjal, meie kõnede sõbralikkuse põhjal,
Võiks ütelda, et tarkus tähistab Platonil oskust ideedeteadmise alusel meeltele avatud maailma nähtusi õigesti hinnata ja nende keskel orienteeruda. Vaid tark teab, st. saab omada põhjendatud arvamusi selle kohta, mis on hing ja mis on keha, mis on hea ja mis ei ole hea, mis on igale hingejaole kohane ja millises vahekorras hingejaod üksteisega peavad olema. Seetõttu tuli selleks, et ka alamaid hingejagusid vooruslikeks kujundada, omada tarkust äsjakirjeldatud tähenduses. Söaka hingejao vooruseks, st. antud hingejakku kätketud eelduste parimal viisil väljaarendatuseks, on vaprus, andreia. Vaprus ei seisne Platoni järgi aga mitte ükskõik millistele ohtudele kartmatult vastu sööstmises, vaid põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida ei tule karta. Seda teadmist ja oskust aga loomult mittemõistuslik söakus endas ei sisalda. Seetõttu pole võimalik olla vapper olemata tark
Vooruslikule inimesele on aga printsiibid üleliigsed. Ta tunnetab ära, mis on antud olukorras õige. teaduseetika. Antud infoväravas käsitleme lisaks ka globaalse eetika, hariduse ja eetika, perekonna ja eetika, netieetika, reklaamieetika, religiooni ja eetika, seksuaaleetika, spordieetika, teaduseetika, 20. Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli: heatahtlikkus, ausus, valitsemiseetika ning õiguse ja eetika valdkondi. Bio-eetika. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning julgus, lahkus, lojaalsus. AGA, erinevatel vooruste nimekirjadel pole täielikku kattuvust. Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma
HARMOONIA - Esindaja Konfutsius 551479 K`ung (Kongzi Ideaaliks rahu, harmoonia Sõdade perioodil elas Tahtis saada riigiametnikuks eksamid (kommete, trad. tundmine) I õpetajaks ema tal ema roll lapsekasvatamisel suur vormib last Akepteeris vaimude olemasolu (või vaimse maailma???) Tähelepanu inimese ja maailma vahelistel suhetel Rõhutas, et inimesed peavad vooruslikeks, inimlikeks jne saama peab soovima arendada neid omadusi Olulised on: o Shu kunst annab arusaama harmooniast o Zhong ustavus o Li kombed õpetusviis, nende kaudu on võimalik inimest õpetada korra loomine muudab inimest väliste toimingute kaudu sisemiselt o ren inimlikkus
Tähtis pole ainult sooritada õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid motiive ja emotsioone. Aristoteles jagas voorused kaheks: moraalsed (ausus, headus, õiglus, lahkus jms) ning mittemoraalsed (julgus, optimism, ratsionaalsus, töökus, tarkus jms) voorused. Vooruseeetika kohaselt pole võimalik vastata küsimusele 'Mida on õige teha?', vaid tuleb öelda 'Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!'. Ent puudub üldine kriteerium, mille alusel inimesi vooruslikeks nimetada. Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele). Kohustuseetika tuntuima teooria on loonud Immanuel Kant, kes ütles, et moraalne väärtus ei tulene teo tulemusest, vaid motiivist. Näiteks inimene võib osutada kellelegi abi omakasupüüdlikult kui ka vastupidi ja isegi kui mõlema motiivi puhul on tulemus analoogne, leiaks Kanti eetika silmis
annaabi.ee 
