ENERGIA, KASUTUSALAD VÄHEM SOOJUSE MOOTORIKÜTUSED, TOOTMISEL KEEMIATÖÖSTUS TAASTUMATUD TAASTUVAD SUUR REOSTUS: LOODUSSÕBRALIK, KAEVANDAMINE, ROHELINE ENERGIA, PÕLETAMINE, MÕJU KESKKONNALE EI REOSTA ÕHKU, VETT. SUUR VEETARVE, VOOLUREZIIMI RIKKU AHERAINE MINE. TEHISMAASTIKUD VÕIMALIK VEDU SUURTE KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST KAUGUSTE TAHA: TRANSPORDITAVUS TORU, RAUDTEE, ENERGIA VEOL LAEVATRANSPORT LIINIKAOD KEERULINE JA KALLIS LIHTSAM JA ODAVAM, TEHNIKA, JÕUKOHANE
Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine: Doonau on üks peamisi Euroopa kaubanduslikke veeteid (läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad). On joogiveeks 20 miljonile inimesele. Puhkemajandus, turism. Trans-Euroopa võrgustik. Lang: suur Voolureziim: Tammid häirivad jõe voolureziimi. Kevadel kõige tugevam vool suure sademetehulga ja mäestikes lume sulamise tõttu. Suvel väiksem vool, sademeid vähem ning aurumine suurem. Talvel ja sügisel vooluhulk keskmine. Minu nägemus probleemide lahendamiseks: Tammisid ja kanaleid ei tohiks rohkem juurde ehitada. Tuleks käituda keskkonnasõbralikumalt ja üritada vähendada vee saastumist, leides põhilised saastet põhjustavad allikad. Seeläbi saaks kehtestada erinevad normid ja kampaaniad saaste kontrolli all hoidmiseks.
+tekivad languga veerikas jõgi on palju, veevarud, mida -tuleb ehitada tamm, kasutatakse seda saab kasutada mis on kallis kuid energiamahukate niisutuseks, ühtlustab äravoolu. toodete elanike veega -tamm häirib jõe valmistamisel (nt. varustamiseks ja voolureziimi, setete alumiiniumi, puhkemajanduse kandumist ja sulamite, arendamiseks. kalakesi. kemikaalide) ja +vesi on tasuta -suht oluline on selliseid kaupu tarbija lähedus, seda eksportides, viiakse ei tasu kaugele elektrit välja
P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides Lahenduskäik: 1. Määrame voolureziimi Re ≤ 2300, laminaarne voolamine Re > 2300, turbulentne voolamine Re=v*d/ υ Re=3.5 *0.018/35*10-6 =1800 – laminaarne voolamine 2. Arvutame hõõrdetakistus teguri λ Laminaarse voolamise puhul kehtib valem: λ=64/Re λ=64/1800=0.03555555 3. Arvutame hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu 1-2 vahel ∆�ℎ1−2= λ*l/d*ρ*v2/2 ∆�ℎ1−2= 0.035(5)*130/0.018*900*3.52/2=1415555.533 Pa 4. Arvutame kohttakistustest põhj. rõhukadu 1-2 vahel
Vedeliku rõhk anuma põhjas sõltub vedelikusamaba kõrgusest ja vedeliku tihedusest, mitte anuma kujust ega vedeliku hulgast. 16. Esitada 2 näidet hüdrodünaamiliste protsesside mõjust (olulisusest) teistele protsesside liikidele. Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt: aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 17. Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18. Miks tuleb vedelike (agensi või toote) töötlemisel soojusvahetites eelistada turbulentset voolureziimi? Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos
Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Nb! Toru siseläbimõõt kindlasti meetrites (nt. ds = 30 mm = 0,03 m), sama kehtib ka edaspidistes arvutustes. Re-kriteerium peab tulema üle 10 000, mis tagab turbulentse voolureziimi ja intensiivse soojusülekande (Re 10 000). b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 c) Arvutada soojusülekandetegur 2 : Nu 2 = ; kcal/m2 °Ch ds Nb! vee soojusjuhtivustegur, mitte segi ajada algandmetes toodud toru materjali soojusjuhtivusteguriga s. 3 Aparaadi vertikaalse asendi puhul tuleb 2-e täpsustada. Kui külm vesi siseneb aparaati alt (arvestatakse loomulikku suunda), siis:
). Järgnevalt vaatleme neid põhjalikumalt. 3.4.3.1 Hõõrdetakistus Hõõrdetakistus fluidumi voolamisel sõltub nii selle iseloomust kui ka voolamise kiirusest, toru pikkusest ja läbimõõdust. Juhul, kui tegemist on laminaarse voolamisega, hõõrdetakistuse põhjuseks on fluidumi sisehõõrdumine ehk viskoossus. Fluidum liigub paralleelsete kihtidena, ning kiiruste jaotus toru ristlõikes on paraboolne (joonis 3.9). Joonis 3.9 Kiiruste jaotus torus laminaarse voolureziimi korral Keskmine kiirus sellise liikumise korral on pool maksimaalsest kiirusest: 1 = max (3.51). 2 Laminaarsel voolamisel ainsaks hõõrdeallikaks on viskoossus, ning hõõrdesurvekadu on võrdeline fluidumi voolamise kiirusega. Hõõrdesurvekadu saab aga avaldada Bernoulli võrrandist. Peale mõningaid teisendusi saab nn. Hagen-Poiseuille võrrandi:
hõõrdumisest vastu torustiku seinu aga samuti vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Kohalikud takistused on seotud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. 16. Vedeliku voolamisel esinevad takistused ja nende mõju voolamise tingimustele. Sõltuvalt vedelikuosakeste liikumise iseloomust eristatakse vedeliku voolamisel torudes kahte voolureziimi: · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas.
+tekivad veevarud, mida saab -tuleb ehitada tamm, mis on kallis kuid kasutatakse seda kasutada niisutuseks, elanike veega ühtlustab äravoolu. energiamahukate toodete varustamiseks ja puhkemajanduse -tamm häirib jõe voolureziimi, setete valmistamisel (nt. Al, sulamite, arendamiseks. kandumist ja kalakesi. kemikaalide) ja selliseid kaupu +vesi on tasuta -suht oluline on tarbija lähedus, seda ei eksportides, viiakse elektrit välja
+tekivad veevarud, languga veerikas jõgi kasutatakse seda mida saab kasutada -tuleb ehitada tamm, energiamahukate niisutuseks, elanike mis on kallis kuid toodete valmistamisel veega ühtlustab äravoolu. (nt. alumiiniumi, varustamiseks ja -tamm häirib jõe sulamite, puhkemajanduse voolureziimi, setete kemikaalide) ja arendamiseks. kandumist ja kalakesi. selliseid kaupu +vesi on tasuta -suht oluline on tarbija eksportides, viiakse lähedus, seda ei tasu elektrit välja kaugele vedada kaudselt, nende toodete "koosseisus".
4. Veejuhe on looklev, mistõttu lang ja voolu kiirus on väikesed. 5. Vesikonna äravoolureziim on ebaühtlane. Selle põhjuseks on vesikonna väike metsasus ja halvasti vett läbilaskvad pinnased. 6. Vee paisutamine hüdrotehniliste ehitistega. 10)Milliste abinõudega on reguleeritud suublaid? Jõesängide reguleerimine on üks osa kuivendusviisi üleujutuste reguleerimine erivõtete süsteemist. Jõgede reguleerimise all mõistetakse jõesängi parameetrite muutmist soovitava voolureziimi saamiseks. Reguleerimise meetodite rakendamine oleneb põhjustest. Abinõude grupid on: 1.suurveevalli kinnipidamine veehoidlatega; 2.vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine (kareduse vähendamine) puhastamisega 3.kaitsetammide rajamine Vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine saavutatakse: · Ummistunud veejuhtme puhastamise ja süvendamisega; · Langu suurendamisega so. Looklevuse korral õgvendamisega;
induktiivkoormuse toimena. Voolu reziim võib olla kas katkev või pidevoolu reziim, sõltuvalt Rakenduselektroonika 36 induktiivse koormuse osakaalust. Katkevvoolu reziim ei ole mootori töö seisukohalt soovitav, kuna see muudab tema mehaanilisi karakteristikaid või omadusi. Selleks et saada pidev voolureziimi, võidakse lülitada mootoriga järjestiku induktiivpool nii, et alaldi tööreziim muutub pidev tööreziimiks. 7.1. Komutatsioon Komutatsiooniks nim. voolude ümberjagunemist erinevate türistoride vahel, kui üks sulgub ja teine avaneb. Ajavahemiku väljendatud ajaühikutes mille vältel toimub voolude ümberjagunemine ühelt türistorilt teisele nim. komutatsiooni
annaabi.ee 
