juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti ühejooneskeemis Elektrilöögikaitse põhimõtted Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest. Normaalolukorras võib inimene saada elektrilöögi vahetult kokkupuutel pinge all oleva voolujuhtiva osaga (otsepuutel), rikkeolukorras aga kokkupuutel ohtliku pinge alla sattunud voolujuhtiva osaga (kaudpuutel). Joonis 1. Elektrilöök otsepuutel (vasakul) ja kaudpuutel (paremal). Kaitse otsepuute eest (otsepuutekaitse) võidakse saavutada kahel viisil : Inimese või looma keha läbida võiva voolu tekke takistamisega, Inimese või looma keha läbiva voolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustatavat väärtust. Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse
Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks elektrilöögi vastu? Kui suur on sellise elektripaigaldise suurim lubatav maandustakistus
22. Elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli. 23. Archimedese jõud. 24. Materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi ning mille elektritakistus on seetõttu väike. 25. Seade voolutugevuse mõõtmiseks. 26. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. 27. Muuttakisti, mis on sujuvalt või astmeliselt reguleeritav traadist või voolujuhtiva kihiga aktiivtaksiti, millel on liikuv kontakt ehk liugur. 28. Liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli. 29. Seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.
autokuuris); kui voolu mittejuhtiva põrandaga ruumides on lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud; köögid, kus on veekraan; betoonpõrandaga abiruumid ja töötoad. Eriti ohtlikud ruumid on: märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamis ruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leilija pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamis ruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud) Väheohtlikud ruumid on: kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks, linoleumvõi puitpõrandaga eluruumid, kus pole kütteradiaatoreid,
Kuna ekraanile langeb töötades pidevalt elektrone, siis peaks ekraan laaduma negatiivselt. Tegelikult aga esineb sekundaaremissioon ja selle tulemusena laadub ekraan hoopis positiivselt. Ekraanilt sekundaaremiteerunud elektronid liiguvad positiivselt pingestatud anoodile. Sekundaaremiteerunud elektronide kiirus on aga ekraani läheduses väike ja tekib ruumilaeng, mis hajutab elektronkiirt. Ruumilaengu kõrvaldamiseks kaetakse toru sisekülg voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga (akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Kasutatakse ka alumineeritud ekraani. Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib
lühise tekkimist lühiajalise töökatkestuse korral või elektroodihoidja juhuslikul kukkumisel metallesemele. Elektroodihoidja käepide peab olema mittepõlevast dielektrilisest materjalist. Keevitamisel kasutatav elektrood peab olema tööstuslikult valmistatud ja vastama keevitusvooluallika nimivoolule. Elektroodi vahetamisel keevitustööde ajal tuleb elektroodijupp asetada keevituskoha juurde paigutatud metallkasti. Keevitusahela voolujuhtiva osa isolatsioonitakistust tuleb kontrollida keevitusseadme valmistaja ja omaniku määratud tähtaegadel. Töötamise või tööpäeva lõppedes tuleb elekterkeevitusseade toitevõrgust lahutada. Ketaslõikuriga metalli lõikamine Ketaslõikuriga metalli lõikamisel peab sädemete võimaliku sattumise kohas paiknev põlevmaterjalist tarind olema kaitstud mittepõleva lauspiirde, ekraani või katte abil või kastetud veega
41. Takistite omamürade liigid ja millest nad sõltuvad? Mürasid võib liigitada kolme gruppi: segavad signaalid(häired), triiv ja elementide omamürad(soojusmüra ja voolumüra). Elektronide hulga statistilised fluktuatsioonid kutsuvad esile müra, tekivad pinge ja voolu juhuslikud komponendid. Elektronide hulga statistilisi muutusi põhjustab elektronide pidev kaootiline liikumine(soojusliikumine). Voolumürad tulenevad masstakistite voolujuhtiva materjali teralisest ehitusest. Voolu kulgedes läbi sellise materjali kuumenevad osakesed erinevalt, osakestevahelised kontaktpinnad muutuvad, osakesed hakkavad liikuma, samuti tekivad materjalis mitmesugused elektrokeemilised protsessid. 42. Selgitada, kuhu on kontsentreeritud kaod kondensaatoreis, millise parameetriga on nad määratud. On kontsentreeritud mitte plaatide vaid dielektrikusse ning on määratud dielektrilise materjali kaonurga tangensiga. 43
pinge-voolu tunnusjooned on toodud joonisel 1.6. Peamiselt kasutatakse neid induktiivahelate kommutreerimisel tekkivate ülevõngete summutamiseks kuna teatud pinge ületamisel langeb järsult nende takistus. Väliselt on nad ketta- või silindrikujulised masstakistid, mis on valmistatud kas ränikarbiidist (SiC), tsinkoksiidist (ZnO) või titaanoksiidist (TiO). Varistoride toime tuleneb pinge suurenemisel tekkivatest kritallidevahelistest läbilöökidest, mis pinge tõustes suurendavad voolujuhtiva kanali ristlõiget ja vähendavad vastavalt takistust. Varistor. Voltage dependent resistor (VTR) JOONIS 1.6. 1.5. Termistorid Termistorideks nimetatakse pooljuhttakisteid, mille takistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist
Kuna ekraanile langeb töötades pidevalt elektrone, siis peaks ekraan laaduma negatiivselt. Tegelikult aga esineb sealjuures sekundaaremissioon ja selle tulemusena laadub ekraan hoopis positiivselt. Ekraanilt sekundaaremiteerunud elektronid liiguvad positiivselt pingestatud anoodile. Sekundaaremiteerunud elektronide kiirus on ekraani läheduses väike ning tekib ruumilaeng, mis hajutab elektronkiirt. Ruumilaengu kõrvaldamiseks kaetakse toru sisekülg voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga (nn akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Samal otstarbel kasutatakse ka alumineeritud ekraani. Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga üksnes kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan
+V = H p-MOS – on p-kanaliga. sama lugu, ainult nüüd asub gate p- pooljuhi kohal CMOS-i EI-loogikaelement – koosneb kahest järjestikku ühendatud eri tüüpi kanaliga väljatransistorist. CMOS-i JA-EI-loogikaelement – realiseerib konjuktsiooni eitust. CMOS-i VÕI-EI-loogikaelement – realiseerib disjuktsiooni eitust Bioplaarsetes tehnoloogiateks kasutatakse biopolaarseid dioode ja transistore, kus voolujuhtiva kanali moodustavad nii n- kui p-tüüpi pooljuht. Digitaalloogika (DL) – põhineb pooljuhtdioodidel, mis on passiivsed elemendid. Diood-transistor-loogika (DTL) – pooljuhtidele on lisatud biopolaarsed transistorid. Transistor-transistor-loogika (TTL) - bipolaarne transistor ... npn = emitter-base-collector ja pnp = mitter-base-collector ...viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine
Üleval JADAMISI kaks pMOS-i, all kaks rööbiti nMOS-i. 27 CMOS ja- ja või-elemendid – CMOS-i tehnoloogias on lihtsaim ei-element, järgnevad ja-ei ning või-ei-element. Ja- ning või-elemendi valmistamiseks tuleb ja-ei ja või-ei-elemendi väljundisse lisada täiendav ei-element. Bipolaarsed tehnoloogiad – kasutatakse bipolaarseid dioode ja transistoreid, kus voolujuhtiva kanali moodustavad nii pMOS kui ja nMOS pooljuhid. Dioodloogika – passiivsed pooljuhtdioodid. Väikeste pingete ja vooludega ei saa juhtida suuri pingeid ja voole, mis omakorda raskendab loogika nivoode korrigeerimist, kui madal/kõrge nivoo läheb liiga kõrgeks/madalaks. Piiratud on ühe elemendi väljundisse ühendatavate järgmiste loogikaelementide arv Diood-transistor-loogika – eelmise tehnoloogia edasiarendus, kus pooljuhtdioodidele on
5.1.Väljatransistori mõiste ja põhiliigid Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaar-transistorist pingega tüüritav element. Neid nimetatakse ka unipolaartransistoriks, kuna tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. Tal on samuti kui bipolaartransistoril kolm elektroodi. Üht, voolujuhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad, neeluks {drain) ja kanali küljel asuvat tüürelektroodi paisuks {gate). Konstruktsioonilt jagunevad väljatransistorid P-N siirdega väljatransistorideks (JFET) ja isoleeritud paisuga väljatransistirideks (ingliskeelse terminoloogia järgi MOSFET, kus tähed MOS on tulnud konstruksiooni-skeemist Metal-Oxid-Semiconductor).
5.1.Väljatransistori mõiste ja põhiliigid Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaar-transistorist pingega tüüritav element. Neid nimetatakse ka unipolaartransistoriks, kuna tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. Tal on samuti kui bipolaartransistoril kolm elektroodi. Üht, voolujuhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad, neeluks {drain) ja kanali küljel asuvat tüürelektroodi paisuks {gate). Konstruktsioonilt jagunevad väljatransistorid P-N siirdega väljatransistorideks (JFET) ja isoleeritud paisuga väljatransistirideks (ingliskeelse terminoloogia järgi MOSFET, kus tähed MOS on tulnud konstruksiooni-skeemist Metal-Oxid-Semiconductor).
annaabi.ee 
