seiskumist,hingamis lihaste töö lakkamist ,põletushaavu . 47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259 Inimkeha peamise takistuse moodustab naha takistud. Voolu teekonnal ühest käest teise jääbki ainsaks takistuseks inimkeha takistus,kui vool kulgeb käest läbi keha ja jalgade maase siis liitub keha takistusele veel jalatsite ja põranda takistus. Seega suurendavad voolujuhtivad ja niisked jalanõud ning voolujuhtiv põrand ohtu. Suurim vool tekib siis ,kui inimene seiseab paljajalu palja maapeal . 48.mis on sammupinge ja millises olukorras võib ta esineda?lk259 Välgu puuse või pingestatud juhtme maha langemisel voolab laeng mööda maad laiali ning maapinnal takistuse tõttu tekib ta kahe punkti vahel pinge( U=I * R) nn.sammupinge .inimene kes läheneb sellisele juhtmele võib saada elektrilöögi maakaudu läbi jalgade. Lk.264 küs.: 49, 50, 53, 54, 58 49
"kaitsemaandus"), tunnusvärv kollane-roheline. Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem.
mehaaniliste kontaktidega ja ilms mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised anduri. Esimestel neist on otentsiomeeter takisti konstantse takistuse väärtusega R p , millel libiseb liugur, mis moodustab elektrilise kontakti. Liugur on mehaaniliselt ühendatud uuritava objektiga, mille liikumist tuleb üle kanda.Takistus R liuguri ja takisti ühe otsa vahel moodustab liuguri asend ja takisti ehitus. Potentsiomeetriliste andurite takisti võib olla kas elektrijuht või voolujuhtiv riba. Kui nendes andurites on kasutatud õhukest kalibreeritud voolujuhti koos liuguriga, neid nimetatakse ka reohordmuunduriteks (reohordideks). Kui voolujuht on mähitud karkassile, neid nimetatakse reostaatanduriteks. Lihtsamalt öeldes liigub mass maha igal kiirendusel ja venib jõuga, mille kaudu saab arvutada täpse kiirenduse. Joonis 3. Joonisel on kujutatud mehaaniline kiirendusandur Mehaaniline kiirendusandur: hall kiirendusmõõturi kast liigub küljelt küljele, mass jääb
Kaitsejuht – pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht. Tähis PE , tunnusvärv, Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed –katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Sulavkaitsmed, kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb
Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem.
..100000 , kuid naha välispinna märguse, mustumise, vigastuste korral väheneb kuni 400...800 -ni. Arvutustes võetakse inimese keha takistuseks 1000 . Ohutustehnika seisukohalt jagunevad elektriseadmed pingega kuni 1000 V (madalpingeseadmed) ja pingega enam kui 1000 V (kõrgepingeseadmed). Elektriohu suuruse järgi jagatakse ruumid ja maa-alad järgmiselt: 1. Väheohtlikud ruumid. 2. Ohtlikud ruumid (rõsked, tolmused, voolujuhtiv põrand, kõrge temperatuur) 3. Eriti ohtlikud ruumid (märjad, õhu suhteline niiskus ligikaudu 100 %, keemiliselt aktiivne keskkond). Maandamise all mõistetakse normaalselt mittepingestatud, kuid mingisuguse ebanormaalsuse (isolatsiooni rike, ebasümmeetriline koormus jne) tagajärjel pingestuda võivate metallkonstruktsioonide ühendamist maanduriga. Maandamiseks nimetatakse maandusjuhtmetest ja pinnasesse paigutatud maandurist koosnevat seadet
lahutava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Töötoiming, mille abil elektriohutus tagatakse paigaldise või selle osa turvalise lahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pngestamata Seadme või ahela seisund, milles selle pinge on null või ligikaudu null ehk pingeta ja/või laenguta seisund Pingevaba töö Töö pinge- ja laenguvabades elektripaigaldises, mis toimub pärast kõigi elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa Juht või juhtiv osa, mis oma normaaltalitusel võib olla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraaljuht, kuid mitte PEN juht. (Kaitse)varje Isoleeritud või isoleerimata tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks. (Kaitse)kate, kaitsepiire Osa, mis kaitseb igast harilikust ligipääsusuunast tuleva otsepuute eest. Kaitsepiirdena võib kasutada lauaseinu, uksi, võre- või traatvõrkpiirdeid
erinevustele lahutatava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Toiming mille abil elektriohutust tagatakse paigaldise või selle osa turvalise mahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund. Pingevaba töö tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraal juht, kuid mitte pen juht. Kautsevahendid- kaitsevarje, isoleeritud või isoleerimatta tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks. Kaitsekate, kaitsepiire osa, mis kaitseb igast harilikust juurdepääsu suunast tuleva otse puute eest.
transistoride eriliike. 7.3.2. Indutseerkanaliga MOSFET transistor Enhancement-Type MOSFET Indutseerkanaliga MOSFET transistor erineb eelmisest selle poolest, et tal on küll lätte- ja neeluelektroodide all n+ tsoonid, kuid nendevaheline kanal on jäetud tekitamata. Tulemusena on millisel paisupingel ka neeluvool null. Juhtiv kanal tekib paisu-aluse elektrivälja toimel ainult rikastusreziimis, kus elektriväli tõrjub augud paisust eemale ja lätte ja neelu vahel tekib voolujuhtiv kanal, mis on seda laiem, mida suurem on positiivne paisupinge. Paisu ja lätte vahelist pinget U , mil transistor avaneb, nimetatakse lävipingeks. Selle transistori skemaatiline ehitus on toodud joonisel 7.7. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 59 JOONIS 7.7. Seega saab n-indutseerkanaliga MOSFET transistor töötada ainult lätte suhtes positiivse pingega paisul. Sama selgub ka indutseerkanaliga MOSFET transistori
terre (maa), neutre (neutraal), separ (eraldi) ja combin (ühitatud) esitähed. Neutraaljuht (N) Kaitsejuht (PE) Ühitatud .kaitse- ja neutraaljuht (PEN). 13 TN süsteem TN süsteemi üks punkt on ühendatud vahetult maaga ja elektri- paigaldise pingealtid juhtivad osad on ühendatud selle punktiga kaitse- juhi kaudu. Pingealdis juhtiv osa on elektriseadme voolujuhtiv osa (metall- korpus vms), mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda iso- latsioonirikke tagajärjel. Kaitse- ja neutraaljuhi omavahelise seotuse järgi eristatakse kolme liiki TN-süsteeme: · TN-S süsteem, milles kasutatakse omaette kaitsejuhti; · TN-C-S süsteem, mille mingis osas kaitse- ja neutraaljuht on ühitatud; · TN-C süsteem, mille kogu ulatuses kaitse- ja neutraaljuht on ühitatud. TN-S süsteem
Sellised kontaktid valmistatakse vase ja gafiidi segust. Suur kiirus nõuab grafiidi suures koguses kasutamist, mis võib küündida kuni 75 %-ni. See halvendab materjali elektrijuhtivust ja mehaanilisi omadusi. Suurema elektrijuhtivuse saavutamiseks kantakse grafiidiosakeste peale elektrokeemilisel teel õhuke vasekiht. Seejärel vasetatud grafiidiosakesed ja vasepulber segatakse, pressitakse survel 400 MPa ning paagutatakse 750 0 C juures 2 tundi. Sel viisil valmistatud materjalis on pidev voolujuhtiv karkass, millega tagatakse hea elektrijuhtivus, piisav materjali tugevus ja head liugeomadused. (täiendakse lähiajal) 74 Soovitatav kirjandus 1. I. Kleis Triboloogia lühikursus Tallinn 1996 2. P.Kulu, J.Kübarsepp, A.Laansoo, J.Pirso. L.Valdma. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia II Metallide tehnoloogia 2. TTÜ kirjastus. Tallinn 2001 3.A.D. Sarkar. Friction and wear. Academic Press. 1980 4. G.W. Stachowiak, A.W. Batchelor
5.3.2. Indutseerkanaliga MOSFET transistor (Enchancement-Type MOSFET) Indutseerkanaliga MOSFET transistor erineb eelmisest selle poolest, et tal on küll lätte- ja neeluelektroodide all n+ tsoonid, kuid nendevaheline kanal .on jäetud tekitamata. Tulemusena on nullisel paisupingel ka neelu vool null. Juhtiv kanal tekib paisu-aluse elektrivälja toimel ainult rikastusreziimis, kus elektriväli tõrjub augud paisust eemale ja lätte ja neelu vahel tekib voolujuhtiv kanal, mis on seda laiem, mida suurem on positiivne paisupinge. Paisu ja lätte vahelist pinget U , mil transistor avaneb, nimetatakse GSon lävipingeks. Selle transistori skemaatiline ehitus on toodud joonisel 5.6 66 Vaeguspiirkond Kanal JOONIS 5.6 Seega saab N-indutseerkanaliga MOSFET transistor töötada ainult lätte suhtes positiivse paisu pingega
polaarsusega. 5.3.2. Indutseerkanaliga MOSFET transistor (Enchancement-Type MOSFET) Indutseerkanaliga MOSFET transistor erineb eelmisest selle poolest, et tal on küll lätte- ja neeluelektroodide all n+ tsoonid, kuid nendevaheline kanal .on jäetud tekitamata. Tulemusena on nullisel paisupingel ka neelu vool null. Juhtiv kanal tekib paisu-aluse elektrivälja toimel ainult rikastusreziimis, kus elektriväli tõrjub augud paisust eemale ja lätte ja neelu vahel tekib voolujuhtiv kanal, mis on seda laiem, mida suurem on positiivne paisupinge. Paisu ja lätte vahelist pinget UGSon , mil transistor avaneb, nimetatakse lävipingeks. Selle transistori skemaatiline ehitus on toodud joonisel 5.6 Vaeguspiirkond Kanal JOONIS 5.6 47
tatakse kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivoolu (plasmat), mis tekitatakse keevituskaare kokkusuru- mise abil. Plasmakeevitamine on TIG-keevitusviisi edasiarendus. Analoogselt TIG-keevitamisega kasu- tatakse sulamatut volframelektroodi. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiiv- selt jahutatava suudmiku abil (sele 2.27). Keevitus- Sele 2.28. Punktkontaktkeevitamine kaare ristlõige väheneb järsult, temperatuur tõuseb ning tekib voolujuhtiv kõrgtemperatuuriline (10 000... 30 000 °C) plasmajuga. Punktkontaktkeevitusel e. punktkeevitusel ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. Joonkontaktkeevitus on punkt-
annaabi.ee 
