Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"voolujuhi" - 11 õppematerjali

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt
4
doc

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt

paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised ­ elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud ­ sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees. Vahelduvmagnetväli indutseerib voolujuhis

Elektroonika → Elektriaparaadid
90 allalaadimist
Elektriline Hõõglamp
11
odp

Elektriline Hõõglamp

Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajalugu Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Hõõgkehana katsetati plaatina, söestatud bambusekiudu, süsivarrast. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglambi ajalugu Volframniidid võeti kasutusele aastal 1906 ja väärisgaasi keskkond 1913.

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Elektriaparaadid
140
pptx

Elektriaparaadid

elektrilised kaod ­ elektriaparaadi voolujuhtivates osades (kontaktides); magnetilised kaod ­ elektriaparaadi magnetahela ja muudes magnetilistest materjalidest valmistatud osades; dielektrikuskaod ­ aparaadi isolatsioonis. Elektriaparaadi üldteooria Magnetiliste kadude vähendamise võtted magnetahela osad valmistatakse kitsa hüstereesisilmusega terasest; magnetahela osad valmistatakse õhukesest teineteisest elektriliselt isoleeritud elektrotehnilise terase lehtedest; suurendatakse voolujuhi ja ferromagnetilise osa vahekaugust; Elektriaparaadi üldteooria Magnetiliste kadude vähendamise võtted magnetvoo teele tekitatakse mittemagnetiline pilu; magnetvoo teele paigutatakse lühiskeerd; aparaadi konstruktsioonidetailid valmistatakse mittemagnetilisest materjalist (üle 1000a voolude korral). Elektriaparaadi kuumenemine Elektriaparaat soojeneb selles tekkivate kadude tagajärjel. Osa aparaadis eraldunud energiat salvestub aparaadis, tõstes selle

Energeetika → Energia ja keskkond
23 allalaadimist
Alajaamad II osa
59
doc

Alajaamad II osa

Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus

Energeetika → Elektrijaamad
31 allalaadimist
Alajaamade konspekt
52
doc

Alajaamade konspekt

5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus

Tehnika → Elektrotehnika
210 allalaadimist
Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused
8
doc

Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused

olema kontaktimaterjalidel. Referaadi teises pooles tuuakse näited konkreetsetest materjalidest, ning nende positiivsetest ning negatiivsetest omadustest. Graafiline osa referaadis annab võimaluse lugejal kiirelt leida tabelist ja jooniselt kirjeldatud materjalide põhiandmed. 2 2. Kontakt ja selle liigid Elektriaparaadid koosnevad mitmetest voolujuhtidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud. Elektriliseks kontaktiks nimetataksegi kahe voolujuhi ühendust, mis võimaldab nendevahelist voolu üleminekut. Detaile, mille kaudu toimub elektriline kontakt, nimetatakse kontaktideks. [2] Sõltuvalt kontaktosade omavahelisest liikumisest jaotadakse elektrilised kontaktid kolme gruppi: 1) Lahtivõetavad kontaktid - mis töö käigus omavahel ei nihku, vaid jäävad kindlalt fikseerituiks (näiteks polt- ja klemmühendused).[2] 2) Kommutatsioonikontaktid - millega toimub vooluahelate kommuteerimine

Varia → Kategoriseerimata
19 allalaadimist
Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker
4
doc

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

..10 kV tarbijate toiteks. (võetakse elektriaparaadi tehnilistest andmetest); Eelised: il(3) ­ Kolmefaasilise lühise löökvool s.o. suurim lühisvoolu väärtus, mis tekkib hetkle 0,01 sek. peale lühise algust. Lühisvoolude elektrotermiline mõju: Elektriseadmete soojenemise vaatlemisel lähtume normaal- ja lühisreziimist. Voolujuhi temperatuur normaaltööreziimil, kus 0 ­ ümbruskonna temperatuur; n ­ nimivoolust In tingitud ületemperatuur; Elektriseadme töökindel töötamine on tagatud tingimusel: n lub , kus lub ­ voolujuhile lubatud temperatuur normaalreziimis. ühisel voolujuhi temperatuur: k = n + k , kus k ­ Lühisvoolust Ik tingitud ületemperatuur. Voolujuht on elektrotermiliselt vastupidav lühisele, kui:

Energeetika → Tarbijate elektrivarustus
79 allalaadimist
11-Klass füüsika konspekt
20
docx

11. Klass füüsika konspekt

kestuse korrutisega Valem: 28. Henry seadus. Ütleb, et eneseinduktsioon EMJ on võrdeline induktiivsusega ja voolu muutumise kiirusega Valem: 29. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 30. Mis on elektromagnetlaine? On laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti. 31

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Füüsikalised suurused ja nende etalonid
46
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

kus F on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), E on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), B on magnetiline induktsioon (teslades T), q on osakese laeng (kulonites C), v on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). 6. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud. Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. 20 19. POOLJUHID JA ELEKTROLÜÜS 1. Pooljuht, kovalentsside

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
Loodusteadused 2017 2018 eksamipileti vastused
21
docx

Loodusteadused 2017/2018 eksamipileti vastused

Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 3. 4. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

tema surma tuvastada. Tungiva küsitlemise peale tuleb muserdatud poiss nüüd tõega lagedale: noorukite grupp ronis vagunite peal. Lähedusest leiab kiirabi veel ühe tüdruku, kes on küll vagunikatuselt kukkumise tõttu raskelt vigastatud, kuid on veel elus ja pärast seisundi stabiliseerimist toimetatakse ta ravile intensiivraviosakonda. Terminoloogia Elektrivoolu all mõistetakse elektronide voolu ühest aatomist järgmisesse. Voolutugevus (I) – voolutugevus näitab ajaühikus voolujuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka. Seda mõõdetakse amprites (A). Vigastuse ulatus sõltub voolutugevusest. Alla 1 mA pole 598 kehalisi vigastusi oodata. Lahtilaskmispiir on 10–15 mA. Käte tugevate painutajalihaste krambi tõttu pole suure voolutugevuse korral vooluallikast lahtilaskmine teatud tingimustes enam võimalik. Üle 50 mA võivad tekkida hingamislihaste paralüüsid ja südames ventrikulaarne fibrillatsioon

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun