Nad panid mind küll peatuma, kuid nende tagamõttest minusugune lihtsameelne inimene aru ei saanud. Juba kunstisaali sisenedes kuulsin, et kusagil räägib keegi lives. Siiski osutus see videoks, lähemalt seda kuulata ei õnnestunud, sest teleka ette oli koondunud hulgaliselt fanatte, kes varjasid kogu vaatepildi ära. Linnautoopia oli minujaoks juba arusaadavam. See andis mulle pildi, millisena kujutasid ette noored kunstnikud Tallinna tulevikus. Nad kujutasid maju ja elukeskkonda voolujooneliselt, kõik tundus väga ,,ufolik", justkui star-treki filmist. Teosed olid enamjaolt must-valged, küllaltki väikeses formaadis. Minule isiklikult meeldis näitusel kõige rohkem ,,Avant-pop"-vildikamaalid. Ilmselgelt üheks määravaks faktoriks sai nende värvirikkus ja pilkupüüdvus. Jõudes nende teosteni, jäi pilk nendele kõige rohkem pidama ning nad jätsid mulle positiivse emotsiooni. Eriti jäi silma teos,
Kõne Tere lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased. Tahan arutada teiega teemal ,,Mis juhtus tegelelikult 11. septembril kaksiktornidega?" Vaheajal juhtusin vaatama sarja, mis rääkis teooriast, et maailma kaubanduskeskus ei hukkunud tegelikult lennukite tõttu, mis neile sisse sõitsid. Selle vastu räägib palju fakte. Nimelt olid kaksiktornid tehtud voolujooneliselt terastrassiga, millel oli veel paks tuumik. Samuti rääkisid kaksiktornide arhitektid, et need olid planeeritud, nii et kui lennuk sisse neile sõidaks, siis nendega ei juhtuks midagi erilist. Kusjuures lennuk, mille järgi kavandati seda ohutumaks, oli oma aja suurim ning sisselennanud lennukiga väga sarnane. Ja hoone oli tehtud igast küljest kindlamaks. Seda tehti kuna tornide läheduses asuvasse hoonesse sõitis kord lennuk sisse tänu udusele ilmale.
( R. Haljand 2007: 148) Sukeldumise alguse asendi nõuanded: Pea käte vahel. Suhteliselt terav kerenurk enne vettesukeldumist. Käed täiesti väljasirutatud ja käelabad koos. Jalad sirged, puusad ülal. ( R. Haljand 2007: 149) Nõuanded liigutuste kontrolliks: Soorita vettesukeldumine tundega, nagu sukelduksid käed, pea, kere ja jalad läbi ühe punkti. Hoia pea, käed, kere ja jalad voolujooneliselt. Väldi vetteplartsatust kogu kere ja jalgadega korraga. Tõsta jalad üles sukeldumise ajal ja kõverda põlvedest, valmistudes sukeldmuisjärgseks jalalöögiks. 8 Soorita kere ülessirutusliigutus kiiruse vertikaalse komponendi suunamiseks horisontaalseks. Soorita sukeldumisel terav delfiinijalalöök.
Juugend ilmneb esmalt inglise rühmituses Arts and Crafts Movement. ,,Prerafaeliidid" tahtsid loobuda kõrgrenessanssi mõjust. Võtsid eeskujuks keskajast ja vararenessanssist. Juugendist alates saab hakata rääkima disainist. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist elusloodus. Looduse kujutamisel lähtuti kasvamisest, elujõust, noorusest selle pärast iseloomustab juugendit dünaamilisus. Looklevaid ja kõverjooni eelistati sirgjoontele. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas kauneid keerulisi ornamente. Stiili nimetus ,,juugend" on eesti keelde jõudnud saksa keelest (pr. keeles art nouveau) Kõige täielikuma väljenduse leidis juugend graafikas. Tuntuimaks plakatikunstnikuks li Alphonse Mucha, kes saavutas kuulsuse üleöö teosega ,,Gismonda". Tema plakatitel on enamasti täissuuruses naised. Juugendtähed püüavad vältida sirgjooni. Jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi.
sümbolistliku maaliga, mille põhiidee on siiski eksistentaalsed aspektid: elu ja surm. Horisontaalne paigutus nende puhul oleks üleliigne. Juugendmaalile on omane eriline sujuvus, väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine, ühtlases toonis värvipinnad, kõik mõjub tasapinnalisena, ekstravagantsus ja mürgised värvid. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente (lisainfo google.ee leitud materjalidest: 00. ÕPPEMATERJAL - 20. SAJANDI KUNST ja kunsti_konspekt). Niisamuti on kujutatud Surma ja Elu – liikuvana, dünaamilisena ja elavana. Nad on küll tasapinnalised, kuid voolavus ja liikumise rütmilisus mõjub kohati mitmemõõtmelisena. Nad on pikaksvenitatud ja laineliste piirjoontega. Elu kujutamisel on kasutatud tasapinnalisi
Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Vincent van Gogh Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult. Tema tööd on tulvil rahutust, kõik neis väriseb ja leegitseb, tema pintslitõmbed on tihti nagu tuleleegid. Huvitav ja
Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Kõige elava ühtsuse idee seondub elu ja kunsti ühtsuse ideega – kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. Nii pöörati erilist tähelepanu riietusele, käitumisele, kõnemaneerile jne
Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Kõige elava ühtsuse idee seondub elu ja kunsti ühtsuse ideega kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. Nii pöörati erilist tähelepanu riietusele, käitumisele, kõnemaneerile jne
Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Kõige elava ühtsuse idee seondub elu ja kunsti ühtsuse ideega kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. Nii pöörati erilist tähelepanu riietusele, käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik
annaabi.ee 
