Kontserdiretsensioon Oma kontserdi elamuse sain ma 15.Aprillil kell 19.00.Estonia kontserdisaalis kolas Arvo Volmeri juhatusel Georges Bizet' ooperi ,,Pärlipüüdjad" kontsertettekanne.Solistideks olid Virginia Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USAst, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Nagu varem öeldud toimus kontsert Estonia kontserdisaalis saal mida armastavad interpreedid, kiidavad ürituse promootorid ning rahulolev publik.Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis
Muusika- ja Teatriakadeemia) professorite Olev Oja ja Roman Matsovi juhendamisel (1980 1985) ning Peterburi Konservatooriumis professor Ravil Martõnovi juhendamisel (1985 1990). Lisaks on ta täiendanud end USA-s Helmuth Rillingi meistrikursustel. Oma dirigendikarjääri alustas Arvo Volmer 1985. aastal Estonia teatris. 1987. aastast oli ta samaaegselt seotud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, mille peadirigent ja kunstiline juht ta oli aastail 19932001. Arvo Volmeri ulatuslik tegevus dirigendina hõlmab maailma mitut kontinenti. Ta on korduvalt juhatanud selliseid tuntud orkestreid nagu BBC Philharmonic (Manchester), City of Birmingham , Berliini Raadio , Sydney ja Melbourne'i sümfooniaorkestrid, Orchestre National de France jt. Arvo Volmeri loometeed illustreerib mitmekülgne plaadistamistegevus, mis hõlmab suurel hulgal eesti ja välismaist muusikat minevikust tänapäevani. Olulisemad plaadistused on Leevi
Ago Anderson Sancho Panza/ kannupoiss Kelli Uustali Aldonza/ Dulcinea Oliver Kuusik Padre Mart Laur Isake/ kõrtsnik. Kuigi muusikalis ei olnud eriti palju soolosid, kõlasid siiski terve muusikali jooksul paljud erinevad hääletämbrid. Nii näiteks oli hästi aru saada, kui erinevad on Ago Andersoni(Sancho Panza) ja Priit Volmeri(Don Quijote) hääled. Samas aga ei olnud paljude lugude sõnadest eriti hästi aru saada, arvan, et ei oleks ilma subtiitriteta 50% laulusõnadest aru saanud. Kõige paremini tuntakse muusikalist ilmselt ,,Tõotuse laulu", orginaalis ,,The impossible dream", mida on läbi aastate esitanud väga paljud tuntud esitajad, nagu näiteks: Elvis Presley, Cher, Frank Sinatra ning ka Georg Ots. Tegemist on lauluga, mida esitab Don
peokavad, mis sisaldasid lisaks ürituse ajaloole ning faktidele ka kõikide laulude sõnu ning seetõttu oli väga mugav kaasa laulda. Esmalt kõlaski The Sex Pistolsi "Anarchy in the U.K.", mis on üks tuntumaid punkroki laule tänapäevani. See oli ansambli esimene singel ning pärit nende ainukeselt stuudioplaadilt "Never Mind the Bollocks Here's the Sex Pistols". Sellele järgnesid PunkT'i "Punk on lahe" ja The Damned "New Rose". Neljandana tuli esitusele lugu "Punkfu" Hardi Volmeri poolt, kes on tuntud eesti filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, muusik ja loomulikult ka bändi "Singer Vinger" solist. Hardi Volmer vastutas ka Punk Laulupeo kunstilise poole eest. Järgmisena tulid esitusele "London Calling", "Tallinn põleb", "No more heroes" ning Generaator M'i "Disku lugu". Laulude järjestuses üheksandana esitatud "God Save the
mis lisasid sellele värvi ainult juurde. Muusika hoidis üleval pinge saalis, mis lõppes alles pärast eesriide sulgumist. Wallenbergi mängis Rauno Elp ja orkestrit juhatas Arvo Volmer. Rauno Elp mängis minu meelest oma rolli ideaalselt. Kuigi võiks kurta tema natuke vaikse lauluhääle üle, ei saa tema kohta rohkem midagi halba öelda. Tema hääl on meeldiv ja lummav. Väga ekstravagantne tegelane oli ka Priit Volmeri kehastatud Adolf Eichmann, kes oli ooperi ,,paha mees". Ta oli suurepärane ja meeldejääv tegelaskuju, kes kehtestas end vaataja silmis. Samuti jättis sügava mulje Jassi Zahharovi kehastatud Saksa ohvitser. Laval toimuv oli väga erinev kõigist varemnähtud ooperitest. Juba algusminutitel tekkis segadus ja mina ei teadnud, mida asjast arvata. Alguses püüdis tähelepanu kohe küünaldega koor ja Wallenbergi nime sosistamine. Väga pilkupüüdev oli ka lava liikuvus ja
jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava võimalikult paljude tegelastega ka kammerlikumates stseenides (Amnerise seltsidaamid ja ümmardajad, õukondlased, sõdalased, orjad jt). Akustiliselt aitas kaasa hästi reguleeritud helitehnika -- aga ennekõike orkestri, koori ja solistide tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses orkestrit ning lava suveräänselt. ,,Aidat" lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust -- või seda hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat. Mörcki lavastuses oli nii vaatemängulisust kui ka psühholoogilisi aktsente. Lavakujunduses (Göran Arfs) oli kasutatud motiive Egiptuse ajaloost, arhitektuurist ja kunstist -- võimsad
On töötanud ka Rahvusooper Estonia ooperikooris, aastast 2004 Rahvusooper Estonia solist. Erinevaid rolle ooperites: Mitjuhha (Mussorgski ,,Boriss Godunov"), Hulkur (Orffi ,,Tark naine"), Preester (Eespere ,,Gurmaanid"), Bob (Menotti ,,Vanatüdruk ja varas"), Munk (Verdi ,,Don Carlo"), Koer (Steineri ,,Kosjas"), vürst Gremin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin") jne. Samuti on ta osalenud solistina Haapsalu Vanamuusika Festivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses ,,Tallinn pole enam kaugel". Teinud koostööd Nargen Operaga ja Kaiv Concortiga. Koostöös Tallinna Filharmooniaga laulis Uberto rolli Pergolesi ooperis ,,Teenija-käskijanna". Priit 10 Volmer on osalenud ka Maria Acda (2004) ja Rudolf Piernay (2005-2006) meistrikursustel. Mrs Higgins, Henry Higginsi ema-Riina Airenne Riina Airenne on lõpetanud Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli koorijuhtimise eriala
1561 algavad Vilnuses läbirääkimised. Tingimused, mida ordu vasallid soovisid oli see, et säiliks Augsburgi usutunnistus, et säiliks kõik seadused ja privileegid, ametikohad liivimaal tuleb täita liivimaalastega, kõik senised läänivaldused jäävad koos pärimisõigusega mõlemas liinis. Tek ka vaidlus alistumise üle Poola-Leedule VÕI kuningale isiklikult. Orduvasallid tahtsid alistumist kuningale. Oluline see,et 28 nov annab ordumeister, linnad ( võnnu ja Volmeri) + orduvasallid truudusvande Sigismund II Augustile. Oluliseim neist Pacta Subjectionis, mis tõlkes oli alistumisleping, millega määrati ära senise ordumeistri ja kuninga omavaheline suhe, määrati Liivimaa tulevane valitsemine/ riigikorraldus. Ketlerist saab Poola kuninga vasall. Alad, mis jäävad põhja poole väina jõge nim Väinataguseks liivimaaks või Üleväina liivimaaks, need alad jätab kuningas endale , Kettlerist saab nende alade administraator. Kõik linnused ja linnad mis
annaabi.ee 
