kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna- Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. VENEMAA LOOMAD Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar- rebane, põhjapõder, polaarjänes
Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes. Selle regiooni põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur
Sellise väitega leidis ta rahva hulgas ka laialdast toetust, vaatamata sellele, et suur osa tema toetajaist teadis, et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutsetes- "manifestides" ja "ukaasides" lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad vabastada isandatest, anda neile maa, metsad ja veed. Ta kutsus ülestõusule ebaseaduslikult troonil istuva Katariina II vastu ja käskis aadlikud kui "talurahva laostajad" kinni võtta, hukata ja üles puua". Ülestõus laienes Uuralimaalt Volgale. Piirati Orenburgi ja Kaasanit, Moskvas kardeti ülestõusnute sissetungi. Tsaariväed osutusid aga tugevamaks. Üks Vene armee juhte võitluses ülestõusnutega oli eesti päritolu mees, pärastine kindral Michelson. Vaatama baskiiride, kalmõkkide ning vabade kasakate toetusele said ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni all lüüa. Rikkad kasakad reetsid Pugatsovi. Ta võeti kinni, ning hukati 1775. a. Ülestõus suruti maha
Võitlevad Trotski poolt organiseeritud Punaarmee vastu Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas, Lõuna- Venemaal, Eestis (Judenitš) ja Põhja-Venemaal. Liitlased maabuvad oma huvide kaitsmiseks Vladivostokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates. 1919 valged lükkavad tagasi Wilsoni ettepaneku kõigi Vene parteide konverentsi korraldamiseks. Tulemuseks on liitlaste tagasitõmbumine. Hädaoht Petrogradile, Moskvale ja Volgale likvideeritakse Punaarmee vastupealetungiga. 19-20' ka Poola-Vene sõda. 20' astuvad viimased valged Krimmis laevadele. Valgete lüüasaamise põhjusteks puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus.
juhtunu kohta. Novgorodi linna arheoloogiline materjal on tohutu. Üle tuhande tohtkirja. Novgorodis oli vürst aga selle vürstivõim oli tagasihoidlik. Kasutatud terminit Novgorodi Feodaal Vabariik. ,,Isand Suur-Novgorod ja Novgorodimaa". 859 mainitud Kortomõsni surm, 16. sajandil Nikoni kroonikas mainitud. 9.-10. sajandil Novgorod käsitöö- ja kaubanduskeskus paiknes veeteede sõlmpunktis. Volhovi ääres, tee Musta merre, Bütsantsi. Sta jõe kaudu Volgale ja sealt idamaadesse. Ilmern ilm järv, muutus Ilmariks. Ilma ennustamise järgi. Velikaja ja Peipsi- Emajõe kaudu Pärnusse, ka Narva jõge võidi kasutada. Kaubanduse keskus eriti aga ka käsitöö. Alates 12. sajandi lõpust rohkem infot, eriti 13.-14. sajand, seal Hansa kaupmeeste viimane punkt kuhu lubati minna Novgorod. Novgorodist veeti välja Läände hiigelkogustes kaupa. Esimesel kohal karusnahad, parematel aastatel teada, et aastas 500 000 karusnahka viidi välja
12. R-22 kasutatkse ka külmutusagendina suurtes külmutusseadmetes. Freoone võib suurtes kogustes atmosfääri paiskuda ka tänu inimeste kuritahtlikule lohakusele. Näiteks 30.10.1995 paiskus Tallinnas Botaanikaaia taga Kloostrimetsa teel ümber freoongaasitsisterni vedanud veoauto Volvo. In imesed ega ümbrus õnnetuses kahjustad ei saanud. Tsistern sisaldas 17 tonni freoon -12 't . 46-tonnise täismassiga veok vajus kurvilisel teel peale vastassuunas sõitnud volgale. Teelõigul, kus õnnetus toimus oli selli se kaaluga autodel sõitmine keelatud. Freoonid on plahvatusohtlikud, kuna rõhu äkilisel langemisel aurustub vedel freoon välkkiirelt. Võib kujutleda, milline oleks olnud õnnetuse suurus, kui mahuti oleks tõepoo lest purunenud. Äkiliselt ja suures koguses laiali paiskuv freoon võib põhjustada ka udulaadse nähtuse, 10
Euroopa jõgedevõrk on tihe ja suurel määral ka inimese poolt juba ümber kujundatud. Belgias, Suurbritannias, Taanis on neid ümberkujundusi tehtud nii suures ulatuses, et on hakatud tegelema jõesängide taas looduslikuks muutmisega. Volga on Euroopa pikim jõgi, ühtlasi ka suurima valgla ja äravooluga. Volga saab alguse Valdai kõrgustikult, voolab läbi Kesk-Venemaa ja suubub Kaspia merre. Volga jõgikonnas paikneb Venemaa kahekümnest suurimast linnast 11. Volgale on rajatud mitmeid hüdroelektrijaamu, veehoidlaid, kanaleid. Volga suuremad lisajõed on Kama, Oka, Vetluga. Delta piirkond Kaspia juures on 160 km pikk. Volga on oluline ka laevateena. Pikkuselt teine ja ühtlasi Lääne-Euroopa pikim jõgi on Doonau Euroopa lõunaosas. Doonau saab alguse Saksamaal Schwarzwaldis. Jõgi jaguneb Ülem-, Kesk- ja Alam-Doonauks. --- 77 Viinini on ta mäestikujõgi, Kesk-Doonau voolab enamasti madalikel ja hargneb deltas enne
A tegutses idarinde kõige lõunapoolsemal osal, tema eesmärgiks jäi tungida Põhja-Kaukaasiaasse, võtta kontrolli alla Bakuu naftavarud. B põhjapoolsemal osal sai ülesandeks jõuda välja Volga jõeni, mis oli Vm Eur keskosa ja Lõuna-Vm vahel tähtsaim ühendustee. Mõlemad alustasid peatungi enam-vähem üheaegselt, juuni lõpus. B kasutas ära Punaarmee purustamist Harkovi lahingus ja liikus kiiresti edasi, ületas Doni jõe ja lähenes kiirmarsil Volgale. Eesmärgiks oli välja jõuda Volgani Stalingradi linna juures. Samal ajal väegrupp A liikus Põhja-Kaukaasia suunas, esialgu olid mõlemad ülimalt edukad, tundus, et 1941 suvi kordub täielikult, murti NL kaitsest läbi, Punaarmee pöördus taas taganema, kohati põgenes paaniliselt. Olukorda halvendas seegi, et Stalin oli 1942 kevadel ja suvel veendunud, et sakslased üritavad iga hinna eest uuesti rünnata Moskvat, reservüksused olid koondatud Moskva alla
annaabi.ee 
