V2O5 + 2CO V2O3 + 2CO2 Tugev redutseerija, kasutatakse vanaadiumpronkside saamiseks ja termistorite materjalina. VO - vanaadium(II)oksiidi saadakse V2O5 redutseerumisel Väga kõrgel temperatuuril, või V2O3 kuumutamisel peenestatud vaba metalliga: V2O3 + V 3VO Hea elektrijuht. 5. valemid: naatriumvolframaat, volframoksiid, volframkarbiid (kasutus) naatriumvolframaat Na2WO4 , volfram(VI)oksiid WO3 , volframkarbiid WC tööpingid, laskemoon, neutronite reflektorina, lõiketerad, trekkingu postid. 6. kuidas saada tsinkkloriidi ja tsinknitraati (võrrandid) Zn + 2HCL ZnCl2 + H2 Zn + 2HNO3 Zn(NO3)2 + H2 7. raua biofunktsioonid inimesel. Siirdemetallidest tähtsaim biometall, oluliseks peetakse rauaühendite kahte funktsiooni: 1) O2/CO2 transporti organismis ja O2 salvestamist, 2) elektronide transport redoksprotsessides
pulbermetalurgia abil ning isegi niisugustes materjalidest millest sulameid on võimatu saada.Nii saadakse laagrimaterjale raud grafiidist ja vask grafiidist,kusjuures vajaliku kujuga detail pressitakse välja ,ning ekspluataatsioonilise tugevuse saamiseks paagutatakse (kuumutatakse mingi gaasi keskonnas).Keermised saadakse pulbermetalurgia baasil raskesti sulavatest metall karbiididest või mineraalidest. Metall karbiididest on kõige enam levinud keermised. Materjalid volframkarbiid keermised.Tähis on vk seal on 8% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid.Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel.Titaan volframkarbiid keermised 6% koobaltit ülejäänud on volfram karbiid.Titaan volfram keermised 7% titaani.Tantaal keermised 12% koobaltit.ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid ja volframi varud enamasri ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkeermiseid.Kus põhiliseks komponendiks on alumiiniumoksiid
(metallitööstuses: trei- ja freespingid) Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid keermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid
või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt
kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (Wikipedia: Nikkel). 4 3. Volfram (W) 3.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina (lisatakse kuni 18%), mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800 °C juures. Koobaltiga tsementeeritud ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100 °C juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril
odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks.
kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne. Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4 Volfram (W)- kõva, rasksulav raske metall, suure kaare- ja erosioonikindlusega, olles seejuures ka küllaltki hea elektri- ja soojusjuht. Vajab suurt kontaktisurvet. Ammoniaagi, fenoolide jms aurud soodustavad volframi korrodeerumist. Volfram leiab käsutamist liikurmasinate süütesüsteemides katkestite kontaktidena, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena jne. Ka
odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota 4 Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis
Kindlasti ei sobi: aktiivsete metallide tootmiseks. Sellepärast, et süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid. 3.2 Vesiniku kasutamine Vesiniku kasutamine redutseerijana on kindlasti kallim ning leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC. Temast tehakse puuride otsi jms. Hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO 3 + 3 H2 = W + 3 H2O. 6 Vesinik võib ka mõnedes metallides lahustuda, muutes nad hapraks. Näiteks niklis. Aktiivseid metalle ei saa ka vesiniku abil toota. 3.3 Metallotermia, Aluminotermia... Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia jne.) redutseerijaks on mingi aktiivne metall.
kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt. Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis
Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head lõiketöötlus omadused ja suur kulumiskindlus, mis teeb temast hea materjali puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c. WC-Co kõvasulamid –kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K. Suure tugevuse tõttu kasutatakse laialt tööriistade valmistamisel (stantsid, press-vormid). d
puurides freesides ja peitlites . Kõvasulamid Kõvasulamid ( ka kermised ) kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgemdatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale, mis ei sisalda rauda Kõvasulamite tähisteks rahvusvaheliselt HM või HW Kõvasulameid jaotatakse kaheks : Metallkeraamilised kõvasulamid Valatavad kõvasulamid . Metallkeraamilised kõvasulamid Koosenvad enamasti kahest komponendist : Volframkarbiid ( WC) – suure kõvadusega ja kulumiskindlusega Koobaltist (Co) – seob sideainena volframkarbiidi kristallid ja annab materjalile sitkuse . Omadused : VÄGA SUUR KÕVADUS (hrc 85…90) Suur kulumiskindlus (tööiga teritusest terituseni on 30… 50 korda pikem kui kiirlõiketerastel) Suur temperatuurikindlus ( 800.900 ’ C) Puuduseks on suur haprus Seetõttu on kõvasulammaterjalist (HW) tera teritusnurk 40…50 ’
kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse
pallaadiumiga, tsingiga, volframiga, nikliga jne., aga ka kulla ja plaatinaga. Lisandid reeglina suurendavad hõbedaga võrreldes materjali kõvadust ja kulumiskindlust, kuid suurendavad suuremal või vähemal määral ka eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallokeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. Kuld ja plaatina on kallid ja suhteliselt pehmed väärismetallid, milliseid puhtal kujul kontaktidena käsutatakse harva. Kõne alla tuleb nende käsutamine korrosiooni-vastase kaitsekihina ning sulamitena hõbeda, nikli, pallaadiumi, vase, osmiumi jt. metallidega. Volfram on kõva, kõrge sulamistemperatuuri ja suure kaarekindlusega, olles seejuures ka küllalt hea elektri- ja soojusjuht. Ta vajab suhteliselt suurt kontakti- survet.Ammoniaagi, fenoolide jms
kokkukasvamine nende suure aktiivsuse tôttu. Joon.3 WC moodustumine karbidiseerimise käigus. W ja C vahekorda 6,13 kaalu% tuleb väga täpselt jälgida. Veidi suurem C kogus põhjustab vaba grafiidi tekke WC pulbris. Samas veidi väiksem C sisaldus põhjustab W2C tekke, mis põhjustab paagutamisel KDSUD - faasi tekke WC-Co sulameis. Juhul, kui materjali haprus pole oluline (näiteks, liivapritsi düüsid), valmistatakse ettekavatsetult väiksema süsiniku sisaldusega volframkarbiid (W2C), mis hilisemal paagutamisel reageerib Co sideainega põhjustades faasi tekke. Viimane olemasolu WC-Co kõvasulamite struktuuris tõstab sulami kõvadust ja kulumiskindlust. Lihtsaim 11 PHHWRG faasi saamiseks on WC-Co pulbrisegule W pulbri lisamine või paagutamine dekarbiseerivas keskkonnas. Süsiniku osaline väljapõlemine (dekarbiseerimine) toimub WC-Co toorikute niiskes vesinikus paagutamisel.
Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid.
Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid.
annaabi.ee 
