katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid.
Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi.
% elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks (Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks. Pedosfäär 4 Portugali põhjaosas on levinud muldadeks metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Portugali lõunaosas on levinud muldadeks kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Mägedes esineb ka mägimuldasid. Atmosfäär
banaanid, maniokk, uba, maapähklid. Loomakasvatus on vähetootlik. Kasvatatakse veiseid, lambaid ja kitsi. Tanganjika järvel püütakse kala. Riigi tööstus hõlmab toidu töötlemist ning toodetakse tarbekaupu nagu tekke ja jalanõusid, millede materjalid on peamiselt imporditud. Rasketööstus riigis kuulub valitsusele. [Majandus Burundis] Mineraalainete sektor on Burundis väike, suhteliselt osakaalutu. Maavaradest kaevandatakse väikestes kogustes kassiteriiti, tantaalinioobiumi- ja volframimaaki ning kulda. Uuringud on tuvastanud nafta olemasolu Tanganjika järve all ning samuti nikli leiukohti. Vaske, koobaltit ja plaatinat loodetakse leida koos niklimaagiga. [Burundi loodusvarad] 2.3. Import ja eksport Burundis Burundi peamisteks eksportkaupadeks on kohv ja tee, mis moodustavad 90% välismaal saadud tulust, kuigi eksport omab suhteliselt väikest osa SKPst. 2009. aastal eksporditi kaupu 68 miljoni dollari väärtuses. Peale taimesaaduste eksporditakse ka nahku ja kassiteriiti
masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). Energiamajandus. 7 Kohalikud kütused ja hüdroenergia rahuldavad 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud osa rahuldatakse pms sisseveetud naftaga. Naftatöötlemistehaste (La Coruña, Bilbao,
kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4] 12 Tenerife ja Teide vulkaan 6.1 Tenerife Pindala: 2034 km2 Pealinn: Santa Cruz de Tenerife, u 200 000 elanikku Rahvaarv: 806 000; Playa de las Americas u 10 000 el. Kõrgeim mäetipp: Teide 3718 m, Hispaania kõrgeim mäetipp
väga tõhus. Puitu kasutatakse mitmeti ja raiutud metsa asemele istutatakse uus. Puiduvarud rahuldavad vajaduse suurelt. Kanada küll ekspordib puidu tooteid, aga nende kogus ei ole märkimisväärne, kui siis ainult paberi toodang. Keskkonnaprobleemiks on USA põhjaosa tööstuspiirkondadest tulevad happevihmad, mis kahjustavad metsi. TÖÖSTUSMAJANDUS: Kanadas leidub hõbedamaaki, niklimaaki, uraani, vasemaaki, kulda, rauamaaki, plaatinat, titaanimaaki, tsingimaaki, pliimaaki, volframimaaki, kaalisoolasid, kivisütt, polümetallilisi maake, naftat ja maagaasi. Tööstusharudest on esindatud toiduainetööstus, masinaehitus ja metallitööstus, keemiatööstus, naftatööstus, kergetööstus, värviline metallurgia, metsa- ja puidutööstus, paberitööstus, lennuki- ja kosmosetööstus, elektrotehnikatööstus, alumiiniumitööstus, must metallurgia, kalatööstus ja laevaehitus. 13
Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidivarud Sierra Morena lähistel on ühed suurimatest maailmas. Samas kohas leidub ka tsinki ja pliid. Almadenis on kolmandik maailma elavhõbedavarudest. Kantaabria mägedes leidub rohkelt kivisütt, samuti raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub Hispaanias magneesiumiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, kaalisoola, volframimaaki, pisut ka naftat ja maagaasi. Mõndagi: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 45 061 300 (2006) Rahvastiku tihedus 85 in/km² Kuningas Juan Carlos I
23oC), peamiselt põllustatud pampa asub lähistroopikas ja Patagoonia kliima on kuiv ja jahe. Kogu Argentina ala on avatud nii külmadele lõunatuultele kui ka põhja poolt puhuvatele soojadele tuultele. Andide niiskeid idanõlvu katab mets ja Argentina alast hõlmab mets 13% ning haritav maa 9%. Suurimad jõed Parana ja Uruguay on majanduslikult tähtsad. Andidest laskuvad jõed on tähtsad hüdroenergeetikas ja niisutuses. Argentinas on naftat ning rohkesti uraani-, berülleumi- ja volframimaaki. Leidub ka plii-, tsingi-, tina-, vase-, raua- ja mangaanimaaki. Argentina on Lõuna-Ameerikas arenenuima majandusega maid. Tavapärased tööstusharud on kerge- ja toiduainetööstus. Argentina on üks maailma suurimaid veise- ja lambaliha tootjaid ja eksportijaid. Olulised on ka jahu-, suhkru-, tubaka- ja veinitööstus. Rasketööstuse põhiharud on must ja värviline metallurgia, laevaehitus, auto-, keemia-, naftakeemia-, elektroonika-, puidu-, paberi- ja ehitusmaterjalitööstus
annaabi.ee 
