Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"voldistik" - 9 õppematerjali

Rubensi kehakuju
2
doc

Rubensi kehakuju

Rubensi kehakuju (O, ümar) Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: · Pikendada ja salendada keha visuaalselt; · Varjutada suurt ümbermõõtu; · Pikendada ülakeha; · Jälgida rõivaste langemist õlalt(siis saab viia mahulised kangad nii, et alla tekib pehme voldistik); · Tähelepanu keskendada jalgadele; · Rõivaste joon peaks olema sirge; · Kangad peaksid olema pehmed, sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme(sobima peab pesu ­ alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja). Soovitused: · Pikad, sirged, langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti); · Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud:

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
19 allalaadimist
Romaani kunst
2
doc

Romaani kunst

Alates reformatsioonist kuni 19s neid ei kasutatud. Luterlased ei vajanud kaunistusi. 1930ndatel Pühavaimu kirik müüs Wotke altari. Niguliste tagastamine. A) Kas püst- või vertikaaltelgedel, värvilaikude kaupa tehtud. Mõnikord tuntud ka Miikaeli ja inglite vaibana. Moosese I rmt 18 ptk sisuks. Lõpeb perspektiivis antud meandri motiiviga. Vaipa ümbritseb tervikuna tekst. Vaiba üldtoon sinine, sellel soojades toonides figuurid. Kõik kontuurid ja voldistik on toonitatud tugeva lõimega. Perspektiivi see aeg ei tunnista. Nimed antud. Rangelt romaani stiilis. B) Apostlite vaip: eelmisest vanem. Keskel Kristus Maailma valitsejana. Jüngrid ümber. Istuvad romaani tornide vahele pandud pinkidel. Nimesildid juures. 2 pool tunduvalt hõredamas kompositsioonis. C) Kõige hilisem vaip, u 1165 Allenstadti piiskopkonna rajaja tellis vist, kuulutati igatahes pühakuks. Püsttelgedel kootud. Säilivus 1/5 endisest vaibast. Keskel Karl ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
Kreeka-Etruski-Rooma ja Bütsantsi kunst- Varakristlik ja Varakeskaja kunst
2
doc

Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst

templiteehitus polnud enam nii oluline vaid tehti ühiskondlike ehitisi (teatrid) ning monumente. ARHAILINE kadus poliste süsteem, kunst oli sõltuv valitsejast. SKULPTUUR Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 4,5 sajandil, kujutati palju mehi kuna aus oli mentori õpipoisi suhe. Materjalideks puu, kivi, marmor, pronks. Hea ülevaade tänu rooma koopiatele. ARHAILINE450 Tugevad oriendi ja egiptus emõjud. Kujud jäigad, peenemalt on välja töötatud juuksed ja voldistik. Tuntud kurosedM ja koredN. Neil olid juuksed lokkides ja näol arhailine muie.Kurosed seisavad sirgelt, käed ruskas kõrval, vasak jalg veidi ees. 1PLASTIKA ÕITSEAJAJÄRK nimetatud kõrgklassikaks, skulptuur saavutab täieliku vabaduse, pole enam rangeid poose , ideaalitaotlus. ,*peloponnesose koolkond-500-430, tegutses ateenas ja olümpias ja Pheidias valdas kõiki k.a krüselefantiintehnikat. Polykleitose kasutusele võetud kontrapost on ,,odakandja" kastusel, myroni"kattaheitja"2PLASTIKA

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
Organismide koostis-Mõisted
3
doc

Organismide koostis. Mõisted.

Moodustuvad aminohapetest. Neid saab valguliste toiduainete seedimisest. Aminohapet seotakse omavahel peptiidsideme kaudu. Elutähtsaid amiidhappeid on 102st 20 ja nendest 8 on asendamatud. Valkude molekulid on ülesehitatud mitut moodi. Eristatakse 4 erinevat ehituslikku struktuuri : Esimene järk on ahelstruktuur. Näitab millised aminohapped on ahelasse kokku pandud, määrab ära ka valgu põhilised omadused. Teist järku struktuur on kas kruvi kujuline heeliks või voldistik ­ nende vahel vesiniksidemed. Kolmandat järku struktuur on kera kujuline gloobul. Neljandat järku struktuur tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polümeerset ahelat. Kui valku mõjutada ( vahutamine, kuumutamine ) ­toimub denaturatsioon. Valgud : 1.) lihtvalgud ­ proteiinid ; 2.) liitvalgud ­ proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus : * ehituslik ülesanne * transport ülesanne * retseptor ülesanne * liikumisülesanne * regulatoorne ülesanne * kaitse ülesanne

Bioloogia → Bioloogia
118 allalaadimist
Saksa renesanss
9
doc

Saksa renesanss

Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad. Nürnbergis lõi Stoss oma teise kuulsa teose - rippuva läbistatud reljeefi Maarja kuulutusega Lorenzi kirikus. Maarja inglifiguurid on asetatud ovaalse, roosidest moodustatud raami keskele, raami sees on rida ümarreljeefstseenidega Kristuse elust. Teos on dekoratiivselt väga mõjuv, kuid ilma suurema sügavuseta. Tilmann Riemenschneider Ülemineku ajastu meistritest omab saksa kunstiajaloos suurt tähtsust Tilmann

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
Põhjalik kokkuvõte barokist
11
doc

Põhjalik kokkuvõte barokist

4- Emotsionaalsus- emotsioonide poolt esilekutsutud, tundeelamuslik. 5- Dekoratiivne- kaunistatav, kaunistamiseks tarvitatav. 6- Dünaamiline-liikumisest tingitud, tulvil sisemist jõudu. 7- Sümmeetria- võrdmõõduline. 8- Voluut- rullis, spiraalikujuline, 9- Fassaad- väline esinduslik külg. 10- Basiilika- piklik, täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone. 11- Perspektiiv- ruumi kujutamine tasapinnal, sellisena nagu ta paistab silmale. 12- Draperii- kunstipärane voldistik. 13- Zest- tahtlikult rõhutatud, märguanne, käeliigutus. 14- Afekt- tugev erutus, tundepuhang. 15- Stseen- lavateose osa, etteaste. 16- Pateetika- kirglik tundeküllasus, pidulikkus, ülevus. 17- Metafoorsus-kõnekujund, ülekanne kahe asja või nähtuste tähenduse sarnasuse alusel. 18- Allegooria- mõistupilt või mõistukuju, mingi nähtuse või omaduse, abstraktse mõiste piltlik kujutlus. 19- Natüürmort- elutuid esemeid kujutav maal.

Ajalugu → Ajalugu
593 allalaadimist
Romaani ja gooti kunst-renessanss
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

Kohati naturalistlik. Prantsusmaal olid 1530ndail Itaalia mõjud, prantslased võtsid eeskuju, kuid kujundasid oma enda stiili. Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid. GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad ­ domineeris dekoor

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
143 allalaadimist
Keskaja kunstiajalugu
8
doc

Keskaja kunstiajalugu

kaunistamine. Kiviraidurid raidusid välja kaunid ehitusdetailid. Gooti skulptuuri tähtsaimaiks jooneks on püüd eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena tegema.(eraldi seisvatena). Figuurid on tõsised ja rahulikud, ilmekate nägudega ka gooti skulptuuri demaatikas toimus suur muutus. Loodi imekauneid naisfiguure. Tõuke selleks andis rüütlilüürikast alguse saanud naisekultus. Naise kultus kandis maarja kultus. Rõiva voldistik langeb suurejooneliseltsageli lõi kiviraidur oma tegelased kaaskodanike näo järgi. Kõik puidust ja kivist skulptuurid värvitakse ja ornamentikas kasutatakse palju taime motiive. Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
19-saj naisterõivastus
22
doc

19. saj naisterõivastus

Püksid pikad, mõõduka laiusega. Värvused: eelistati halli ja pruuni segatoone, esinduslikel puhkudel must. Suvel heledad kuid mitte erksad rõivad. Moes ruudulised ülikonnad ning peene musta- hallitriibulised püksid. RÕIVASTUS 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naisterõivastus Siluett: S-kujuline paine, turnüüri ja slepiga seelik, pihaosa liibuv, varrukad kitsad, kinnine kaelus. 60-ndatel hakkas krinoliin kaduma, seeliku voldistik koondus taha. 1870. a paiku tekkis turnüür (hobuserauakujuline jõhvidest või traadist istmikupolster). Kogu tähelepanu seeliku seljaosal, drapeeringud algasid ühest kohast, mida toonitas lehv või puhv. Seelikud slepiga, volangide, kroogete ja lintidega kaunistatud. Korsett 14 muutus pikemaks. Toonitati vormide ümarust. Kleidi pihaosa liibuv, kaunistusteta,

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun