Nende loomingus omandasid barokiajastul välja kujunenud zanrid täiuslikuse. CONCERTO grossod said väga mängitavaks, tõlkes suur kontsert. Siin vastandtakase väike koosseis suurde. Nüüd olid esinemised võimalikud ka väiksemates ruumides. Siin on tavaliselt 4-6 osa ja need on erineva karakteri ja tempoga. Hakatakse kirjutama ORATOORIUME, mida tinglikult nimetati ka vaimulikuks ooperiks. Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid,
Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo Requiem aeternam dona eis, Domine igavest rahu anna neile, Issand palve, reekviemi avalaul, millest tuleneb ka surnute missa nimetus. Dies irae viha päev sisuks viimsepäeva kohus ja maailmalõpp. Dies irae sisaldab alaosi näiteks Lacrimosa, Confutatis Nii missat kui reekviemi esitab koor, kaastegevad võivad olla vokaalsolistid (järgmisest ajastust alates ka orkester). Renessansiajastu missad loodi vokaalkoosseisule. 15.saj on juhtivaks muusikamaaks Madalmaad (Belgia, Põhja-Prants, Holland) Madalmaid ühendas 15.saj tugev Burgundia hertsogiriik. Kui see riik 1477 lagunes pudenes muusikakunst mööda Euroopat laiali. Muusikas mõistetaksegi enamasti renessanss-stiili all 15.-16.saj madalmaade vokaalpolüfooniat. I teadaoleva ühe autori poolt loodud reekviemi on loonud madalmaade helilooja
ehitatud, kuid lõpeb täisorkestri äkilise akordiga. Ta soovis selle looga üllatada publikut uudsusega. Teine sümfoonia, Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, on Wolfgang Amadeus Mozarti tuntuim teos. Teema algab lüüriliselt ning loo tuum on pidevalt korduv lihtne motiiv. Kolmas sümfoonia, Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal, valmis Beethoveni elutöö kokkuvõttena aastatel 1822-1824. Selle teose kõige kaalukam osa on finaal (IV osa), milles ta esimesena ühendas sümfooniaorkestriga vokaalsolistid ja koori ning andis seega teosele ka oratooriumlikke jooni. Lihtne meloodia, mis sümfoonias on aluseks pikale variatsioonide ahelale, on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks. Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale
saatusega. Sümfoonia peateema on saatuse koputuse motiiv, mis läbib tervet teost. Helilooja sõnul koputab saatus niimoodi ootamatult ja järsult uksele. Sümfoonia nr 9 on samuti väga kuulus. See on tema loomingu viimane suurteos ja kannab Beethoveni loomingu peamist ideed – inimkonna vabadus, võrdsus, vendlus. Kõige selgemalt väljendub see idee sümfoonia viimase osa finaalis, kui kõlab „Ood rõõmule”. Seda esitavad lisaks orkestrile ka koor ja vokaalsolistid. „Ood rõõmule” on praegu Euroopa hümn. Beethoveni muusika on väga jõuline. Ta tõi esmakordselt instrumentaalmuusikasse dramaatilised konfliktid, heroilisuse, võitlusmeeleolud, suure ülevuse ja pidulikkuse. Kaks läbivat teemat tema loomingus on saatuse teema ja inimkonna võitlus vabaduse, vendluse ja valguse nimel. Beethoveni loomingus toimus suur sümfoonilise žanri areng ja tema muusika on olnud eeskujuks paljudele järgmistele heliloojatele.
suurejoonelisemaid teoseid kui sonaat.Klassikalise sümfoonia rajaja oli F.J. Haydn, tema tööd jätkas Mozart ning veel lõi sümfooniaid ka Beethoven, kes tõi sümfooniasse esimesena inimhääle.Klassikalistel sümfooniatel pole pealkirju.19 sajandi ja 20 sajandi heliloojad ei ole enam pidanud klassikalise sümfoonia reelitest tempode, vormi ja osade arvu suhtes. On ka pealkirjastatuid sümfooniad, ning on ka selliseid kuhu on esinema pandud ka koor ja vokaalsolistid. A. Kapp, H. Elle, E. Tubin. Kontsert Instrumentaalkontserti esitavad soolopill(vahel mitu) ja orkester. Klassikalise kuju saavutas 18 sjanad Viini klassikute loomingus ja ülesehituseks on sonaaditsükkel.Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja orkestrile, mis on kolmeosaline (kiire- aeglane-kiire) .Sonaadivormis I osa algab ekspositsiooniga orkestri esituses ning seejärel kordab solist koos orkestriga sama
rahvast ja annab edasi meeleolu ja hinnanguid. Oratooriumis on kooril oluline ja kaalukam roll. Oratooriumi sisu peab olema väärikas, kas mõni piiblilugu või ajaloosündmus. Oratoorium sündis 17. sajandil Roomas. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Kristuse kannatused ja ristilöömine, teks pärineb Piiblist. Passioon (ldn k passio – kannatus) tähendabki Kristuse kannatuslugu. Passiooni esitavad nagu oratooriumigi koor, vokaalsolistid ja orkester. Instrumentaalmuusika Barokiajastul sai iseseisvaks ja oluliseks muusikažanriks instrumentaalmuusika. Sellele aitas kindlasti kaasa pillide kiire areng. Viiul oli üks selle ajastu lemmikpille. (Cremona kuulsate viiulimeistrite Amati ja Stradivari käe all kujunes välja viiuli kuju. Nende loodud pillid on tänaseni ülimalt hinnas, kuid nende kauni kõla saladust ei ole tänaseni avastatud.) Klahvpillidest olid kõige enam kasutuses klavessiin ja orel.
Kirikuantaadid koosnevad kooridest, koraalidest, ansamblitest, aariatest, retsitatiividest ning vahel algavad ka orkestriavamänguga. Esituskoosseis: koor, vokalsolistid, orkester B on loonud ka ca 20 ilmalikku kantaati (tavaliselt väiksemale koosseisule), mis valmisid seoses mitmesuguste tähtpäevadega. Neist tuntumad on humoorikad Kohvikantaat ja Talupojakantaat B loomingust on säilinud kaks surejoonelist passiooni - Johannese ja Matteuse passioonid Passiooni esitavad koor, vokaalsolistid ja orkester Passioonid kõlasid suure reede pärastlõunasel jumalateenistusel. Tekst evangeeliumist, evangelisti järgi ka passiooni nimi. Jutustatakse Kristuse kannatuslugu. Evangelist on jutustaja rollis (retsitatiivid). Piiblitekstide otsekõne samuti retsitatiividena – solistideks Jeesus, Peetrus, Pilatus, Juudas jt. Koor esitab rahvahulga repliike ning laulab koraale (kui kogudus). Aariad on lüürilised kommentaarid kuuldud loole, autori isiklikud vastused kuuldule
(Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt. (Wikipedia 2003 s.v. film score) Filmimuusika hõlmab väga suurt hulka erinevaid muusikastiile olenevalt filmitüübist ja filmi olemusest, mida see saadab. Tänapäeval on enamus loodud muusikast orkestritükid, mis baseeruvad lääne klassikalisel muusikal, kuid suur osa muusikast on mõjutatud ka jazzist, rockist, popist, bluesist ja etnilisest muusikast. Alates 1950. aastatest on filmimuusikasse hakatud kaasama ka elektroonilisi elemente
ühepoolset muuta – kui seal on kirjas tööülesanded, siis on tegemist lepingu olulise osaga ja ei saa ühepoolselt muuta. Töösisu on TL osa ja seda saab muuta vaid poolte kokkuleppega. 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg (tegelikult alati kirjas) - enne 2009 pidi tööandja pidama tööraamatut, eesmärk lugeda pesioniõiguslikku staaži, probleem oli varem pensjonile saamine (ballettitantsijad, vokaalsolistid, vanglaametnikud, trolli- ja trammijuhid, erivajadustega inimeste põetamine) 5. töötasu, selle arvutamise viis (tk või aeg) ja maksmise kord; palgapäev (kindel päev, ei tohi olla vahemik); maksud ja maksed (need viis peavad olema kindlalt määratletud) - töötajal (tulumaks, kohustuslik pensjonikindlustusmakse 2%, töösuskindlusdus 1,6% - tööandjal (sotsiaalmaks 33%, tööstuskindlustusmaks 0,8%)
annaabi.ee 
