Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel. Ooper- peaosades professionaalsed lauljad. peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. 3. Ooperimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on tunduvalt lihtsakoelisem. Muusikal- laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu esitatakse. Välja kasvanud operetist, koomilistest operetidest ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastusest. Peaosades
viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse. 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus) 6) moekunst väga rikkalikud kostüümid: meestel frakid või uhked hussaarirõivad, primadonnal vähemalt 4-5 õhtukleiti. Koostisosad: 1. Solistid professionaalsed lauljad, kelle vokaalpartiid on meeldejäävad ja lihtsad. Peavad oskama ka näidelda, tantsida ja tihti lauldes liikuda. 2. Tegelased - esiplaanil on kaks paari: esime-ne armastaja ja primadonna ning pisut koomi-line meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. 3. Koor, ansamblid, orkester, dirigent. 4. Orkester (lava ees orkestriaugus) saadab lauljaid, toetab süzee arengut, kuid ei ole nii dramaturgiline kui ooperis ja on tunduvalt lihtsakoelisem.
12. kontsertmeister- orkestri esimene viiuldaja või mõne teise pillirühma esimängija 13. vokaalsümfooniline- teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile 14. kollaa (muusikas)- tänapäevane kompositsioonitehnika, mis ühendab muusikalist materjali erinevatest stiilidest ja kasutab sageli otseseid tsitaate varasemast muusikast 15. partituur- helitöö noot, milles on kohastikku välja kirjutatud kõik instrumentaal- ja vokaalpartiid Alljärgnevaid stiile iseloomustada, kus ja millal kujunes, eksisteeris; 2 olulist heliloojat Hilisromantism- 19-20 saj algus. Võimsam Saksamaal ja Austrias. suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus,ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, tonaalsuse mõiste avardumine.kasvasid ka teised orkestri pillirühmad. R. Wagner, R. Strauss Impressionism- 19. saj. Lõpp prantsusmaa. Pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri
Väike ooper 3. Kus ja millal operett tekkis, mida peetakse opereti kui zanri loojaks? Operett kujunes välja 19.saj. Prantsusmaal 4. Mis on opereti eelkäijateks? Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng) 5. Kes on opereti tüüpilised tegelased? Enamasti 2 armastajapaari sopran ja tenor. 6. Võrdle ooperit ja operetti : Muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ning ei nõua nii suur vokaalset meisterlikkust, esitavad siiski professionaalsed lauljad. Ooperis on muusika kui ka süzee rohkem tundelisem ja dramaatilisem, kui operetil, kus on kõik lihtsakoelisem ning lõbusam. Kes tantsivad ooperis, kes operetis. Operetis osalevad osatäitjad ise, ooperis on aga professionaalsed tantsijad (balletirühm) Koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis.
Peaosatäitjateks on 2 armastajapaari (sopran ja tenor või bariton, kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar) OPERETI AJALUGU Operett kujunes välja 19.saj keskel Pariisis. Opereti eelkäijateks olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusilaline näitemäng) Operetimuusika aluseks oli libreto, mis oli enamasti humoorikas ja päevakajaline. Heliloojaid inspireerisid parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud Vokaalpartiid olid lihtsad, esitajateks professionaalsed lauljad. OPERETI AJALUGU PRANTSUSE OPERETT VIINI OPERETT Esindajaks Johann Strauss jun. Tõi operetti valsi. Tuntumad operetid:
Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 9 1.1. Opereti loomine Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid (lauluesitamine) enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust esitajalt. Samas esitavad neid siiski professionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist (esitab balletigrupp), tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid, mis seovad etenduse teemat ja annavad ülevaate sisust. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaatiliselt kui ooperis ning on ka
olgu siis pingeline torm või idülliline looduspilt. Soolod on antud peamiselt puhkpillide kanda. Wagneri vokaalikasutus on samuti äärmiselt iseloomulik. Tihedalt on massistseene, kuid jagub ka palju intiimsemaid ansambleid ning sooloaariaid. Imekspandav oli just see, kuidas “Lohengrini” puhul ei häirinud kordagi soprani- ning tenorihääle kiledus. Põhjuseks võis ka olla konkreetsete lauljate meisterlikkus, kuid tundus, et Wagner on oma vokaalpartiid vastavalt hääletämbrite parimatele omadustele kirja pannud. Kustumatu mulje jättis “Lohengrini jutustus” III vaatuse lõpus. Hõreda orkestratsiooniga lõigus laulab Lohengrin oma päritolust, Püha Graalist ning saatusest, mis langeb temale, kui ta on need paljastanud. 1979. aasta Bayreuthi Festivali lavastus (Götz Friedrich) oli väga traditsiooniline ning nauditav. Rüütlid ja kuningas olid mundris, seevastu oli naiste riietus oli õhuline ning vähetoretsev
hilisemad ooperid küllalt keeruliseks ja nõuab kuulajalt ulatuslikke eelteadmisi. Wagneri ooperitele on omane: 1. Suur sümfooniline arendus ja orkestri väljenduslik tähtsus. 2. Lõpetatud numbritest loobumine. 3. Rikkalik juhtmotiivide kasutamine, mis elu lõpupoole viib tervetele juhtmotiivide süsteemidele ja teeb ooperi jälgimise raskeks. 4. Vokaalpartiid on sageli instrumentaalsed ja inimhääl allub kohati orkestrile. Wagneri mõju Euroopa muusikalise teatri arengule oli hiigelsuur, nn. "wagnerism" leidis kõikjal palju pooldajaid, kes jäljendasid (sageli andetult) Wagneri teoseid. Selline jäljendamine kahjustas paljudes maades rahvusliku ooperi arengut, sest see, mis on hea Wagnerile ja saksa muusikale, ei vaja pimedat jäljendamist teiste maade komponistide poolt. Hinnata tuleks Wagnerist:
Sooloflöödi kaunistused, pikad noodid keelpillides ning harfi pizzicatod kestavad neljanda värsirea lõpuni. Teise salmi alguses (A osas ) jäljendavad keelpillid varieerudes vokaalmeloodiat ja järgides ka dünaamikat. Puhkpillid ning harf vaikivad. 25 Siis asub soleerima flöödi asemel tsello, andes kõlale tumedama, sügava varjundi. Viiulirühm dubleerib teisest kuni neljanda värsireani vokaalpartiid Teise salmi lõpuks tulevad tagasi keelpillirühmale iseloomulikud pikad noodid. Meloodia lõpeb dominandil. Teist ja kolmandat salmi ühendab 3 taktiline vahemäng, kus soleerivad nii klarnet, kui ka tsello, mängides sealjuures sama viisi kuid erinevates oktavites, tsello oktav madalamalt. (Tk. 18 - 21). Kuuleme ka sissejuhatuses kõlanud glissandosid harfi poolt. Kolmas salm on esimesega sarnane, ainult selle vahega, et orkestris
(Kahe maailmasõja vahel olidki Berliini kabareed kuulsamad kui Pariisi omad) Frank Wedekind (Väga hea näitekirjanik, kes oli samuti seotud kabareekunstiga. Hiljem sidus teda koostöö A. Bergiga. Tema näidenditel põhines Bergi ooper „Lulu“) Schönbergi „Pierrot lunaire“ on kindlasti mõjutanud kabareekunstist. (Žanri määratlus 21 melodraamat – teksti deklameerimine muusika saatel) Laulja ei saa vabalt teksti deklameerida. Schönberg on ette näinud, et seda vokaalpartiid esitatakse muusikaliselt deklameerides. 9 (Stravinski oli „Pierrot lunaire’st“ väga vaimustunud, et kõndis ringi, partituur taskus) Muusikadraama „Õnnelik käsi“ (1910-1913) Schönberg ise on öelnud, et tema jaoks kõige tähtsam selle teose puhul oli musitseerimine teatri vahenditega. (Olulised on värvid) (See mis toimub laval, peab olema kooskõlas partit.)
mänguviis oli aga sama pilli põlvede vahel hoides) või violone (vioolade perekonda kuuluv bass-vioola, kontrabassi eelkäija), samuti flöödid, vajadusel trompetid (pigem küll külalistena). Tõenäoliselt improviseerisid muusikud (viiuldaja, flötist, trompetimängija) lauljate ,,aariate" saateks (aaria mõistet veel ei kasutatud) kaunistavaid lõike, mida aga üles ei kirjutatud. Basso continuo grupp mis saatis lauljaid pidevalt, sest orkester vokaalpartiid ju ei saatnud oli suur ja värvikas, peale klavessiini olid seal teorb (suur lautolaadne basspill), lautod, madalad keelpillid, mis bassiliini toetasid (viola da gamba, lirone, violone jms.). Kõige rohkem raha impressaario eelarvest kulus lauljatele, kelle honorarid olid suuremad kui heliloojal. Järgmisena kulutati palju dekoratsioonidele ja lavaefektidele. Et siin aga siiski raha säästa, kujunesid teatud kindlad
põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Ühel Haydni oratooriumi "Maailma loomine" proovidest, millel ka Verdi maestro Lavigna soovitusel viibis, ei ilmunud ükski kolmest dirigendist kohale. Esinejad muutusid kannatamatuks ning ühingu president Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa. "On täiesti loomulik, et ta ei usaldanud tundmatu muusiku partituurilugemise oskust," meenutas hiljem helilooja. "Kuid olin just õpinguid lõpetamas ning orkestripartituur ei suutnud mulle hirmu nahka ajada. Kiiresti suundusin klaveri juurde ning alustasin proovi. Mäletan väga selgesti iroonilisi muigeid, millega isetegevuslased mind vastu võtsid. Minu noor nägu, kõhetu kuju, vilets riietus kõik see
annaabi.ee 
