- suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica - õhuke ja elastne - vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale ÜHENDUSED KEELELUUGA - sidemed + musculus thyrohyoideum - Sidemed: membrana thyrohyoidea ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis
Kontserdielamus ANTONIO VIVALDI "GLORIA", Tartus Salemi kirikus kell 18:00 Esinesid: · Tartu Jaani Kiriku Kammerkoor · kammerkoor "Plicae vocalis" · Tartu Keelpillikvartett · Dirigent: Lilyan Kaiv Koori solistid: · Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller
Skeletotoopia ligamentum vocale - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel - pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside Süntoopia ligamentum vestibulare - ülal: keeleluu - plica vocalis + plica vestibularis - all: jätkub hingetoruna - külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake ventriculus laryngis - taga: liitunud neeluga - esikupilu rima vestibuli + häälepilu rima glottis - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - Häälepilu - pars intermembranacea (eesmine 2/3)
süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n
välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid: - jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused) - kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt) - kõhuhingamine - roidehingamine - kontrollitud hingamine Fonotatsioonielundid e. kõri oma elunditega e. alumine hääleallikas: - kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk.
Criterios de clasificación: 1) Acción de las cuerdas vocales 2) Vocales y consonantes 3) Acción del velo del paladar 4) El modo de articulación 5) El lugar de articulación 1)Acción de las cuerdas vocales sonidos sonoros ◦ vocales ◦ consonantes sonidos sordos ◦ consonantes 2) Vocales y consonantes la distinción clásica ◦ lat vocalis «con la voz» ◦ lat cum sonante: "sonar junto con" o "sonar con" Fundamento fisiológico de la distinción: intervienen músculos distintos vocales: el maxilar desciende, también la lengua → son los sonidos más abiertos consonantes: tendencia hacia la cerrazón del maxilar, la lengua se proyecta hacia el paladar ; son los sonidos más cerrados la acción de las cuerdas vocales
Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel). Meeshääle kõrgus on umbes 70 150 Hz ja naishäälel umbes 150 300 Hz 12
annaabi.ee 
