kartlikuna, vastasseisu läks ta ainult au pärast. Kinotükis oli tehtud raamatuga võrreldes mõningaid muudatusi, mis kohati tundusid võõrana, kuid siiski jäi kogu süzee terviklikuks. Filmi puhul häiris mind Tatjana nimepäeva peol toimunu kujutamine. Raamatut lugemata oleksin ma arvanud, et Jevgeni tahab Olgaga tantsides Tatjanale näidata, et ta ei vasta neiu armastusele ning nende vahel ei saa kunagi midagi olema, kuid raamatus tahtis Onegin häirida hoopis Vladimirit. Lisaks langeb linateoses rohkem valgust ka Tatjana ja Olga emale, kes on filmis sündmustikuga suuremal määral seotud. Duelli stseen oli filmis mängitud välja tundelisemana, raamatus lasti lihtsalt üks osapool maha, polnud Jevgenit palumas oma sõpra, et too loobuks rumalast ja halvast ideest. Raamatus abiellus Tatjana vanema printsiga, filmis aga nimelt üsna noore Onegini nõoga, kes oli samuti prints.
sidemeteks Konstantinoopoliga; ristiusk võeti vastu 988 vürst Vladimiri ristimisega, sellega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Tänapäeval austab õigeusu kirik Vladimirit kui Venemaa ristiusustajat pühakuna. Vana-Vene kunsti seotus Bütsantsi kunstiga nad olid naabrid, Vana-Vene riik oli Bütsantsi mõju all ning tihedates kontaktides Miks püsis Ida-Rooma 1000 a kauem kui Lääne-Rooma? kaubandushuvide tõttu, see lähendas neid ka kultuuriliselt.
See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Tänu oma linnas elatud elule ei suutnud Onegin kõrvale jääda ka Lenski ja Olga suhtele. Jevgeni ei suuda võtta Vladimiri jutte Olgast ja tunnetest naise vastu tõsiselt ja arvab, et mees on lihtsalt naiivne. Tatjanale korraldatud nimepäeva peol otsustab ta oma sõbra maapeale tagasi tuua. Ta tantsib terve õhtu ainult Olgaga ja ei lase Vladimirit üldse ligi. Seda ei suutnud armunud mees aga taluda ja kutsus Jevgeni armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Pärast kõike juhtunut ei suutnud Onegin enam mõisas elada ja suundus tagasi linna. Linna kolis ka Tatjana, kes oli abiellunud kindraliga. Kui Onegin sellest teada sai, meenus talle Tatjana kiri ja ta hakkas kahetsema, et selle tagasi lükkas. Mees lootis, et naine tuleb tema juurde
Revolutsionääride Partei liige, Lenini pihta kolm laski, millest sai pihta kahega. Ühe lasu sai Lenin kätte ja teise tabas teda kaela ja õla üleminekule, mis oli väga ohtlik. Tänu sellele sattus veri Vladimiri kopsu ja ta tervislik seisund ei olnud kiita. Vaatamata sellele keeldus ta minemast haiglasse, kartes et seal on teised mõrvarid, kes hea meelega näeksid teda surnuna. Leninit raviti kodus ja tänu sellele kannatas ravi tohutult. Vladimirit tabas kolm halvatushoogu: esimene võttis aset 1922. aasta mais, teine sama aasta detsembris ning kolmas 1923. aasta märtsis. Viimase halvatushooga kaotas ta kõnevõime. Sellest hoost ta enam ei taastunud. Lenin suri 21. jaanuaril 1924. aastal. Surma järel balsameeriti ta keha ning paigutati rahvale külastatavasse mausloleumi Moska Punasel väljakul. Vladimir Uljanovi järel sai Nõukogude Liidu juhiks Jossif Stalin, kes jätkas Lenini ideoloogia arendamist ning järgimist
riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid, esile kerkis pikse- ja sõjajumal Perun. Tänu kaubandussuhetele Bütsantsiga hakkasid tekkima ühised arvamused ka usuküsimustes. Lõpuks lasi vürst Vladimir ennast ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Õigeusu kirik austab tänapäevani Vladimirit kui pühakut. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Riigi õitseng õitseaeg saabus Jaroslav Targa ajal. Tema valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni. Tema diplomaatilised sidemed ulatusid ka Lääne-Euroopasse: ta oli abielus Rootsi kuningatütrega, tema tütred aga Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega. Ta kehtestas seaduse ,,Vene õigus". Riigi lagunemine vürsti surma järel jagunesid valdused tema poegadele. Nende valduste
surma 882 kiievi ja pani aluse vana vene riigile..nii skandinaavlased kui idaslaavlasedolid vana vene riigi tekke ajal paganad.idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid kummardasid loodusjõude.Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riigi üle,kiievi vürstid aga võimalust tihedamaks liitlassidemeteks konstantinoopoliga.988 aastal lasi vürst Vladimir koos kogu kaaskonnaga ja lasi ka kogu rahvuse ristida.õigeusu kirik austab siiamaani vladimirit kui venemaa ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall. b)Vaimulikud rüütliordud(Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu) *Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu).1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine, haigete ravimine6000 meestLoetakse sotsiaalhoolekande loojateksSupiköögid, hoolitsesid leidlaste eest. Saksa ordu ehk Teutooni orduasut.1128. aastal rahvuslikul pinnal
Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu. Suhtemine omavahel tõi kaasa lähenemise usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud. Vladimir lasi 988 ennas tkoos kaaskogukona ristida ja kehtestas uue usu.Õigeusu kirik tänab siiani Vladimirit kui Venemaa ristiusustajana. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde. Tekkisid uued rahvad ja keleed: (Hispaania, gallia) Vahemeremaad, kus ladina keel tähtsam tekkis romaani keled, prantsuse, hispaania, Itaalia, portugal, rumeenia.
Vljadimir üritab Olegi üle kohut mõista. Kokkutulekust ei saa asja, iga üks valitseja oma isa maal, mille Jaroslav Tark talle määras. Kiievi vürstiks sel ajal Svjatopolk, 1097 avastatakse Kiievis Svjatopolki vastu vandenõu. Ühels prganiseerijaks olnud ka Vladimir Monomahh. Olukord segane ja rahutu. Vladimir otsustab seda ära kasutada, sõlmib Olegi ja polovetsidega liidu. Kuna Kiievi bojaarid polovetside tõttu ei toeta Vladimirit, lahkuvad väed Kiievi alt. Vladimir saadab salaagendid Svatopolki õukonda, et seal pahateod kirja pandaks. Svjatopolki ajal kehtestatakse Kiievis soolamaks ja monopol. Ainult vürstil õigus soolaga kaubelda. Ja kalliks hinna panna. Kui Svjatopolk sureb, siis tekib soolamäss. Rahvas soolaladusid rüüstama ja kui juba neid, siis ka teisi ladusid. Mäss puhkes suures Kiievis. Nüüd Kiievi bojaarid leiavad, et ainsana suudaks
annaabi.ee 
