Etanooli sisaldus X arvutatakse valemiga: X = G , kus A- kaaliumkromaadi maht, ml K- kaaliumkromaadi normaalsuskoefitsent B- tiitrimiseks kulunud naatriumtiosulfaadi maht, ml K1- vastava naatriumtiosulfaadi koefitsent G- kaaliumjodiidi kaalutis, g K leidmiseks tuli abiks võtta pimekatse, mille puhul puudus etanool e. X=0. See tähendab, et AK- BK1= 0 BK1 K = A 20,70 x1,0 K = = 2,07 10 15,4 +15,45 Vkesk = =15,425 2 (10 * 2,07 -15,425 *1,0) * 0,0015 * 250 * 250 X = = 3,791g 1*10 *10 Etanooli tegelik algne massihulk oli 3,802 grammi. Veaprotsent 3,802 - 3,791 X% = *100% = 0,29% 3,802 Kokkuvõte Katsete tulemusel saadi väga lähedane tegelikule suurusele vastus. Väike veaprotsent näitab, et katse oli sooritatud üsna täpselt ja hoolikalt.
Ühtlane sirgjooneline liikumine keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma
Tasakaal nihkub molekulide dissotsieerumata suunas, OH ioone ei ole nii palju NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] Ka= [ NH 4OH ] CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] Kh= [CH 3COOH ] Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugev alus ja tugev happe nõrgale alusel. 3. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 1) V1(NaOH)=7,85ml V2(NaOH)=7,95ml Vkesk(NaOH)=7,80ml 2)V(NaOH)M(NaOH)=V(HCl)Cm(HCl) V ( NaOH )Cm ( NaOH ) 7,80 * 0,0668 mol Cm (HCl)= = = 0,0521 V ( HCl ) 10 l 4. pH mõõtmine ja arvutused. pH1=1,36 pH2=2,24 pH3=2,56 Cm (NaOH)=0,0668M pH=-log aH+ pH=-log0,0668=1,18 1 I= (0,0668*12+0,0668*12)= 0,0668 2 =0,826 aH+=0,826*0,0668=0,0552 pH=-log[H+]=-log0,0552=1,26 aH 1+=10-pH1=10-1,36=0,0437 aH 1+ 0,0437
1 8,20 85,60 32,50 2 8,29 87,51 31,03 3 8,02 84,80 33,17 4 7,75 84,50 33,40 5 7,80 86,40 31,90 Vkesk=8,01(m/s) Lkatsek=85,76(m3/h)= Lteork=126,88(m3/h)= Rkesk=32,4% =23,82(l/s) =35,24(l/s) Tabel 1. Ventilatsiooniava tootlikkuse hindamine. KÜSIMUSED Küsimuste vastused on leitavad EVS-EN 15251:2007 abil, lehekülgedelt 7, 9, 11, 30 ja 31. Küsimuste vastused, tabeli 1 täitmiseks vajalikud arvutused ja järeldused esitada lisalehel. NB! Ära unusta märkida mõõtühikuid! 1
Keemilise reaktsiooni kiirus iseloomustab ainete kontsentratsiooni muutust ühes ajaühikus. Happe ja aluse vaheline neutralisatsioonreaktsioon toimub silmapilkselt, raua roostetamine saab ilmsiks mõne päeva jooksul. Kivisöe tekkeks on kulunud aga miljoneid aastaid. 24.Keemilise reaktsiooni kiiruse väljendusviis. Keemilise reaktsiooni kiirus on ühe lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutus ühes ajaühikus. C mol × s -1 Vkesk min e = D l A + B C + D V = K[A][B] (massi toime seadus) Van't Hoffi seadus: Temp tõstmisel 10°C võrra suureneb keemilise reaktsiooni kiirus 2-4x 25.Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Näited. Reageerivate ainete kokkupuutepind, ainete temperatuurid, rõhk, ainete konsentratsiooni suurus, aine mass, reageerimis kiirus, uhmerdamine/peenestamine segamine, katalüsaator, inhibiitor 26
Aasta reostuskoormus L= (W)*Ckesk L aasta ainehulk Ckesk aine aasta keskmine kontsentratsioon W aasta äravool Reostusallika mõju arvutamine jõe vee omasustele Callp aine kontsentratsioon allpool reostusallikat Qjõgi, Qreostus - jõe ja reostusallika vooluhulk Cjõgi, Creostus jõevee aine kontsentratsioon ülalpool reostusallikat ja reostusallika aine kontsentratsioon Manningu valem: Vkesk = 1/n * R2/3 * i1/2 n-karedustegur R- hürdauline raadius i- lang Manningi karedustegur on vahemikus 0.03 (sirged ilma takistuseta voolusängid) kuni 0.15 (tiheda veetaimestikuga sängid). Järve veebilanss Qsisse + P + (Iinf) - Qvälja E (Iekst) +- A +- S = 0 Qsisse = Quuritud + Quurimata P-sademed veekogu pinnal - 17 - Iinf põhjavee infiltratsioon Qvälja väljavool
Imitakti ajal imetakse vesi imikuplist pumba töösilindrisse, mille tulemusena õhurõhk imikuplis langeb. Kuplis tekib tugev hõrendus ja atmosfäri rõhk surub vedeliku imitoru mööda kuplisse. Vedeliku liikumine kuplisse jätkub ka survetakti ajal ,mille tõttu vedeliku liikumine imitorus ühtlustub. 23 Õhukatla tööd iseloomustab tema ebaühtlusaste. p max - p min Vmax -Vmin = = p kesk Vkesk Mahtude vahe Vmax - Vmin on see vedeliku hulk mis liigub õhukatlast silindrisse pumba väntvõlli pööramise esimese poolpöörde jooksul . Sama kogus vedelikku tuleb tagasi õhukatlasse pumba väntvõlli järgmise poolpöörde jooksul. Õieti valitud õhukatla mahu korral kompenseerib õhukatlasse sisenev ja sealt väljuv vedelik pumba imemise ebaühtluse st. vedelik liigub imitorus peaaegu ühtlase kiirusega . Joonisel siinuskõver 1 kujutab sissevoolu pumpa, sirge 2 keskmist
Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Vooluhulga mõõtmine Seadmed : elektromagnetilised andurid (kiirusveearvestid) Mahuline meetod - vabalt langev veejuga, teadaoleva ruumalaga anum ja stopper: mõõdetakse anuma täitumiseks kuluv aeg Voolu ristlõikepindala ja voolukiiruse meetod - ristlõiget läbiv vooluhulk Q= S×vkesk Selleks on vaja määrata voolu ristlõike pindala ja mõõta voolukiirus (märkained, hüdroloogiline tiivik) Vooluhulga (kaudne) hindamine Proovivõtmise vead · Osaproovide hulk ei ole piisav · Proovivõtu protseduurist põhjustatult osakeste sadenemine, ainete lendumine · Proovi muutumine enne analüüsi (biodegradatsioon, adsorptsioon). Proovide konserveerimine ja säilitamine Proovid peavad olema võimalikult värsked
, muutes rõhku katlas vastavalt pmax pmin. Imitakti ajal imetakse vesi imikuplist pumba töösilindrisse, mille tulemusena õhurõhk imikuplis langeb. Kuplis tekib tugev hõrendus ja atmosfäri rõhk surub vedeliku imitoru mööda kuplisse. Vedeliku liikumine kuplisse jätkub ka survetakti ajal ,mille tõttu vedeliku liikumine imitorus ühtlustub. Õhukatla tööd iseloomustab tema ebaühtlusaste. p - p min Vmax -Vmin = max = p kesk Vkesk Mahtude vahe Vmax - Vmin on see vedeliku hulk mis liigub õhukatlast silindrisse pumba väntvõlli pööramise esimese poolpöörde jooksul . Sama kogus vedelikku tuleb tagasi õhukatlasse pumba väntvõlli järgmise poolpöörde jooksul. Imitoru otsa paigutatud imisõela ülesanne on takistada imitoru ummistumist. Küsimus 23 Kolbpumpade ekspluatatsioon: käivitamine, tootlikkuse reguleerimise võimalused, võimalikud rikked, kolbpumpade eelised ja puudused, kasutusalad
Imitakti ajal imetakse vesi imikuplist pumba töösilindrisse, mille tulemusena õhurõhk imikuplis langeb. Kuplis tekib tugev hõrendus ja atmosfäri rõhk surub vedeliku imitoru mööda kuplisse. Vedeliku liikumine kuplisse jätkub ka survetakti ajal ,mille tõttu vedeliku liikumine imitorus ühtlustub. Õhukatla tööd iseloomustab tema ebaühtlusaste. p max - p min Vmax -Vmin = = p kesk Vkesk Mahtude vahe Vmax - Vmin on see vedeliku hulk mis liigub õhukatlast silindrisse pumba väntvõlli pööramise esimese poolpöörde jooksul . Sama kogus vedelikku tuleb tagasi õhukatlasse pumba väntvõlli järgmise poolpöörde jooksul. Õieti valitud õhukatla mahu korral kompenseerib õhukatlasse sisenev ja sealt väljuv vedelik pumba imemise ebaühtluse st. vedelik liigub imitorus peaaegu ühtlase kiirusega . Joonisel siinuskõver 1 kujutab sissevoolu pumpa, sirge 2 keskmist
temaga on v~oimalik l¨ahendada funktsiooni muutu, st kehtib ligikaudne v~ordus y dy. L¨ahemalt tuleb sellest juttu §3.6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg. Ajavahemikus [t, t + t] liigub objekt teepikkuse x = x(t + t) - x(t) v~ orra. Kuna antud ajavahemiku pikkus on t, siis on keskmine kiirus selles ajavahemikus arvutatav valemiga x(t+t)-x(t) vkesk = x t = t . Hetkkiiruse ajahetkel t saame, kui me kahandame vaadel- dava ajavahemiku pikkuse t nulliks. Seega, tuletise definitsiooni p~ ohjal avaldub hetkkiirus valemiga x(t + t) - x(t) v(t) = lim = x (t). t0 t Sarnaselt saab k¨asitleda ka kiirendust
temaga on v~oimalik l¨ahendada funktsiooni muutu, st kehtib ligikaudne v~ordus y dy. L¨ahemalt tuleb sellest juttu §3.6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg. Ajavahemikus [t, t + t] liigub objekt teepikkuse x = x(t + t) - x(t) v~ orra. Kuna antud ajavahemiku pikkus on t, siis on keskmine kiirus selles ajavahemikus arvutatav valemiga x(t+t)-x(t) vkesk = x t = t . Hetkkiiruse ajahetkel t saame, kui me kahandame vaadel- dava ajavahemiku pikkuse t nulliks. Seega, tuletise definitsiooni p~ ohjal avaldub hetkkiirus valemiga x(t + t) - x(t) v(t) = lim = x (t). t0 t Sarnaselt saab k¨asitleda ka kiirendust
annaabi.ee 
