ärritusele, pärilikkus, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 3. Teadusuuringu etapid. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi esitamine, tulemuste analüüs. II Elu keemia (lk26-61) 1. Makroelementide sisaldus rakkudes Vastus: Hapnik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Kasutatakse toiduainete lõhustamiseks. Vesinik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Mida rohkem neid on, seda energiarikkam on ühend. Lämmastik- esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti ATPs ja mõnes vitamiinis. Fosfor- osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP. Nukleiinhapetes ja fosfolipiidides. Väävel- valkudes ja mõnes vitamiinis. Tähtis roll organismis keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. 1) Tähtsamad katioonid, nende ülesanded Vastused: Ph- organismi happe aluse tasakaal Naatrium- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet Kaalium- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse
Seetõttu lisatakse koobaltit kiirlõiketerastesse, millega tagatakse soojuskindlus. Veel kasutatakse koobaltit ja selle ühendeid keemilistes reaktsioonides katalüsaatorina ning nii klaasi kui ka portselani ja keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse ka värvidele ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Samuti võib koobalt leida kasutust elektri tootmisel. Igapäevaelus leidub koobaltit vitamiinis B12, samuti kärbsepaberites ja mõningates väetistes. Vanaadium (V) Vanaadium on hõbehall siirdemetall, mis omadustelt on kõva, tugev ja plastne. Legeerimisel tõstab vanaadium terase tõmbetugevust ning seda kasutatakse ka tera peenendajana. Sarnaselt volframile ja mitmetele teistele legeerivatele elementidele on vanaadiumil karbiidide moodustamise võime. Enamik vanaadiumist leiabki kasutust just terastes, aga seda kasutatakse ka titaanisulamites ja mujal.
8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, energiat kandvas molekulid adenosiintrifosfaadis, mõnes vitamiinis, fosfor-esineb sidemete moodustamises ATP's, leidub ka nukleiinhapetes, fosfolipiidides ja väävel-leidub valkudes, vitamiinidest, ensüümides. 12) Inimese koe tüübid - kaltsium-99%luudes ja hammastes, tagab nende tugevust, naatrium kaalium- naatrium v’ljaspool kaalium seespool rakku, tagavad norm.veevahetuse, reg.n’rviimpulsse, fluor-hammaste areng, kaitseb emaili,takistab suhkrute muut.org.hapeteks, jood-osaleb kilpnäärmetöös,Knhormoonide ja
kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust, lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlis HAPNIK energiat kandvas molekulis 95% kasutavad organismid ATP-s toitainete lõhustamiseks mõnes vitamiinis vabanev energia FOSFOR kasutatakse elutegevuseks osaleb energiarikaste VESINIK sidemete moodustamises vesinikaatomid osalevad energiakandjas ATP-s vesiniksidemete leidub nukleiinhapetes ja moodustamises fosfolipiidides mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes
Süsinik- Keemilised omadused on ainulaadsed, iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet, suudab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Vesinik- Vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on see ühend. Lämmastik- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti energiakandjas ATP-s ja mõnes vitamiinis. Hapnik- Organismid kasutavad hapnikku toitainete lõhustamiseks, selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Fosfor- Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP-s. Väävel- Esineb valkudes ja mõnes vitamiinis. Organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides on väävlil sageli tähtis roll. 3
H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad närviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained
*kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *on hingamise ja käärimise jääksaadus 2. VESINIK H *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *osalevad vesiniksidemete moodustamises *mida rohkem ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend *määrab lahuse happelisuse 3. LÄMMASTIK N *valkudes ja nukleiinhapetes, mõnes vitamiinis 4. FOSFOR P *nukleiinhapetes ja fosforlipiidides *rakumembraani ehituses 5. VÄÄVEL S *valkides ja mõnes vitamiinis *tähtis roll ensüümides 6. HAPNIK O *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *organismid kasutavad toitainete lõhistamiseks, selle käigus vabaneb energiat *kindlustab hingamise
Küsimused raku koostise kontrolltööks 1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos)
Hiirte tõrjeks on soovitav kuhi või kraav katta kuuseokste või traatvõrguga. Enne säilimapanekut tuleb kõik vigastatud ja haigustunnustega juurviljad tervete hulgast hoolikalt välja sorteerida. Porgand-hea jume ja nägemise andja Porgandites on hulgaliselt beeta-karotiini, mille organism töötleb ümber A-vitamiiniks. A- vitamiin tagab meile terved hambad ja luud, toetab immuunsüsteemi ja aitab võidelda viirusinfektsioonidega. A-vitamiinis sisalduvad retinoidid aitavad võidelda vistrike ja teiste nahaprobleemidega, samuti on porgandil oluline roll ka hea nägemisteravuse säilitamisel, eriti just vanemas eas.Ühes keskmise suurusega porgandis on vaid 26 kalorit. Sellest piisab inimese päevase A-vitamiini vajaduse rahuldamiseks. Palju kiudaineid Porgandites leidub ka rohkelt kaaliumi, B- ja C-vitamiine ning pektiini. Pektiin on kiudaine, mis muudab porgandi krõmpsuvaks ja aitab ühtlasi vähendada vere kolesteroolitaset
• H – vesinik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. • N – lämmastik esineb valkudes ja nukleiinhapetes, sammuti ATPs • O – hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse • P – fosfor osaleb sidemete moodustamises ATPs, fosforit leidub ka nukleiinhapetes ja fosfolipiidides • S – väävlit esineb valkudes ja mõnes vitamiinis, ensüümides on väävlil sageli tähtis roll c) Ca, Na, K, F, I, Mg, Fe tähtsus • Ca – kaltsium tagab luude ja hammaste tugevuse • Na – naatrium tagab raku normaalse veevahetuse, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja • K – töötab koos naatriumiga, tähtsus sama • F – flour kaitseb hambaemaili • I – jood osaleb kilpnäärme töös
Euonymus europaea h. kikkapuu Vili- kupar, Seemned arilliga. Juured sisaldavad kautsukitaolist mahla gutapertsi Selts Malpgihiales malpiigialaadsed Viljalehti tavaliselt 3 Mol. tunnuste alusel kirjeldatud Sug. Malpighiaceae o Malpighia glabra sile malpiigia (acerola) Kirsitaoline luuvili, sisaldab 65 korda rohkem C vitamiini kui apelsiin. Üks vili = päevane vajadus C vitamiinis Sug Salicaceae - pajulised o Per. Populus - pappel o Per. Salix - paju (salitsüülhape) Sug. Violaceae - kannikeselised Viola tricolor - aaskannike aedkannike = võõrasema. Selts Oxalidales jänesekapsalaadsed Pärisrosiidid II - malviidid 15000 liiki (6% õistaimedest) Ei esine sümbioosi lämmastikku siduvate bakteritega 3 seltsi: Selts Brassicales ristõieliselaadsed
annaabi.ee 
