adreno- või kolinoblokaatoritega e adreno- või kolinolüütiliste ainetega. Soole närvisüsteem Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse kontroll ja koordinatsioon on soole enese närvisüsteemi, soolevälise parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalsete ja vagaalsete aferentide funktsioonideks. Mao- ja sooletrakti nn. soolevälise innervatsiooni (parasümpaatilise ja sümpaatilise) väljalülitamine ei mõjusta enamikku mao- ja sooletrakti elementaarsetest funktsioonidest. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb Auerbachi ja Meissneri närvipõimikutes. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, mille neuriitidel on retseptiivne funktsioon, interneuroniteks ning motoorseteks neuroniteks. Kesknärvisüsteem
endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb näiteks, et me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame. Emotsioon on keha vistseraalsete (siseelundite) seisundite üleelamine subjektiivse tundmusena ja füsioloogiliste seisundite spetsiifilisus eri emotsioonide korral. 7 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline
Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb näiteks, et me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame. Emotsioon on keha vistseraalsete (siseelundite) seisundite üleelamine subjektiivse tundmusena ja füsioloogiliste seisundite spetsiifilisus eri emotsioonide korral. 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide
jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb plexus myentericus'es või plexus submucosus'es. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti
ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soole närvisüsteem. · Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. · Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. · Mao- ja sooletrakti soolevälise innervatsiooni väljalülitamine ei mõjuta enamikku mao ja soolestiku elementaarsetest funktsioonidest · Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, interneuroniteks ja motoorseteks neuroniteks. · Soole närvisüsteem sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koordinatsiooniks.
valu. Somaatilise valu saab omakorda jagada pindmiseks valuks ja süvavaluks. Pindmiseks valuks nimetatakse valu siis, kui lähtekohaks on nahk, kui aga valu lähtekohaks on lihased, luud, liigesed ja sidekoed, siis on tegu süvavaluga. Süvavalu on nüri, reeglina halvasti lokaliseeritav ja tal on kalduvus kiirguda naabrusesse. Somaatilise valu kõrval teiseks kvaliteediklassiks on vistseraalne ehk siseelundivalu. Sellised valud tekivad näiteks vistseraalsete õõneselundite järsul ja tugeval venitumisel. Valulikud on ka spasmid, tugevad kontraktsioonid, eriti kui need on seotud puuduliku verevarustusega. Peale tekkekoha on valu iseloomustamisel oluline ka tema kestus. Vastavalt sellele jagatakse valu akuutseks ja krooniliseks. Akuutse valu korral piirdub valu reeglina kahjustuskohaga, seda kohta on võimalik täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest.
Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad/pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbilise struktuuri moodustavad osad asuvad ajutüve ümber. Hõlmavad fronaalse, mediaalse ja parietaalse sagara mediaalsest osasid. Seotud motivatsioonide, emotsioonde ja mäluga. Limbilisel süsteemil on otsene ühendus hüpotalamusega ja selle kaudu toimub kontroll autonoomse NS ja vistseraalsete efektidele motivatsiooniliste seisundite põhjal. Samuti toimub konroll endokriinsüsteemidele limbilse süst poolt läbi hüpotalamuse. Mandelkeha – osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse kordineerimises ja omab otsest seost emotsioonidega. Hipokampus- on seotud mäluga. Mandelkeha ja hipokampus on vaheaju piirkonnad. Mandelkeha ärritus põhjustab raevu-,põgenemisreaktsioone,muutusi vegetatiivses sfääris- pupilli laienemine,
annaabi.ee 
