Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus. Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast. Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10-kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga. Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval. Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda
Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. · Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, see tähendab ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast. · Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10-kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga, see tähendab, et aluseks on kogemus. Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval. · Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Sellepärast, et meie jaoks on
'' Inimese pidev jultumus võib viia tema hukani. `'Jälle ülistas rahvas suuresti kuninga tarkust ja kaebaja läks norus päi minema.'' Juhtub tänapäevalgi, kus enamuse ideaal ning arvamus jääb peale ning teiste arvamused tehakse maatasa. VII Raamat: Minea `'Topi oma suu kinni, sa neetud naine, sest mõteldes, mida kõike sa oled pannud mind tegema, läheb süda mul täis ja parema meelega viskaksin sind jõkke, kus vesi sind vististi puhtaks peseks, nagu näid soovivat.'' Armastuse ja iha tõttu tehtud teod on tihtipeale mõtlemata tehtud. `'Säärast valetajat ei ole me kunagi kuulnud. Tema keel on pikk ja libe kui jõgi.'' Kirjeldus vilunud valetajast. `'Ometi on kõik suured linnad lõppeks ühesugused ning rikkad ja kõrged inimesed kõigis maades on lõppeks samasugused.'' Tõsi ta on, see kehtib ka nüüdisaja ühiskonna ning maailma kohta. VIII Raamat: Pime maja
(Suure häälega.) Head päeva siis! (Õue.) 28 ANNE (temaga välja minnes): Teist teile! Ja oma lapsele jagan ma ära kõige viimase hinge takka: pada ja pann, kala ja katel, kõik tema oma! (Õue järele.) -11- Peeter (ukselt tagasi tulles). Enn (nagu ülemal, ronib tagasi) situatsiooni- koomika PEETER: Ma viskaksin ta pilpaga uksest välja kõige tema rikkuse ja tarkusega! Ei tea, mis minul tema tarkust tarvis läheb? Mulk ta on, ja mulgid on petjad kõik! Aga mis ma teen nende viha mulkide naistega? Nagu hullud tema järele, ja va Ann vastu veel ise – selle vastu ei mõju minu väeti nõu! Seda see tarkus kõik toob, et nüüd lapsed isa
stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane. Oleks pidanud kohe pudeli lagedale huvitavat. Mis pakkumine? tooma. LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni LAURA: Proovi ka magama jääda, ärge madrats või midagi, ma viskaksin korraks enam rääkige. Ära tema sonimisi kuula. Eks? põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi ROLAND: Hea küll, hea küll. uimaseks. LAURA: Kas sa päriselt ostsid sõrmused OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa. ära? ROLAND: Jah, põrandal on väga külm. ROLAND: Ostsin, kallis. OSVALD: Külm, jah. (Publikule) Ja siis LAURA: Kas need olid kallid? tagumised read ei näe midagi
Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa. ROLAND: Jah, põrandal on väga külm. OSVALD: Külm jah. Ja siis tagumised read ei näe midagi.Aga heida minu voodisse. LAURA: Ma tõesti viskaks hetkeks pikali. (Läheb voodisse.) Ärge laske end segada. Sa, Roland, võiksid ka proovida tukastada. Sul ju homme tähtis päev. ROLAND: Puhka - puhka. Küll ma saan. LAURA: Või hakkame ikka minema?
Pealegi ma minestasin ainult ehmatusest. Mitte midagi hullu!" püüdsin arsti veenda, et nad mu tagasi koju viiksid. "Jasmiin, nad ei saa seda teha! Sa oled näost kriitvalge ja ma oleksin saanud su nuuskpiirituse abil äratada, kui poleks olnud mingit kahjustust," rääkis Andres murelikult. Arstid sagisid mu ümber nagu sipelgad. Mul oli selline tunne, nagu ma oleksin mingi kartulikott, mis on juba nii täis, et sinna lihtsalt ei mahu enam midagi. Ma tundsin, nagu viskaksin iga hetk pildi kotti. Ma hoidsin silmi vaevu lahti. Seda tunnet ei oska ma kirjeldada, mis mind valdas. Me jõudsime haiglasse. Arstid tõstsid mu kanderaamiga autost maha ja viisid hästi kiiresti haiglasse sisse. Minu küljes oli palju juhtmeid ja paar masinat, mille küljes need juhtmed olid. Mind uuriti ja puuriti igatepidi ja püüti aru saada, mis mul viga on. Vererõhk oli madal, olin pool-meelemärkusel ja pool-meelemärkuseta, pulss oli nõrk ja ma olin üleni lumivalge.
annaabi.ee 
