Tavapäraselt siin esinevad teemad on paigutatud uste kohale viiludesse: keskel on Maarja kroonimine, vasakul ristilöömine ja paremal Kristuse tagasitulek viimsel kohtupäeval. Kaskpostil kujutatud kroonitud Neitsi ja Jeesuslapse juures olevail palestikel kujutatakse stseene Kristuse sünnist ja lapsepõlvest: paremal Maarja kuulutus ja külastus ning vasakul templisse toomine. Need kaheksa erineval ajal valminud figuuri kuuluvad 13. Sajandi prantsuse skulptuuri meistriteoste hulka. Visitatsiooni kujutav kuulus seeria, kahe raseda naise, Maarja ja Eliisabeti kohutmine, on vormilisest küljest keskaegse antiigist inspireeritud skulptuuri kõrgem tase. Naised seisavad kontraposti võttele iseloomulikes poosides palestike sammaste ees, millele nad üksnes kergelt toetuvad. Vanem naine, Eliisabet, viipab tervituseks, kuid näib ootavat, kuni Maarja pöördub tema poole. Nende rõivad lao tuvad keha ümber sügavate liikumist tulvil voltidena.
30. -Mis oli skraa? 1p Skraa on iga tsunfti põhikiri 31. -Kes oli skolastik keskaegsel Liivimaal? 1p Skolastik toomhärrast toomkapiitli (toomkooli toomkorikute juurest) juhataja 32. -Kuidas püüti kirikut reformeerida 15.-16. sajandil? 2p 15. saj. Reformipüüdlused püüdsid tuua uuendusi kirikusse(emakeelsed jutlused). 16. saj. algatas Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas ja Hohannes Zyvel visitatsiooni ehk kirikukatsumise korra, samuti korraldas sinode maarahva õpitamiseks. Olid olemas ka materjalid katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Kahjuks jäid need tööd pooleli. (Reformatsiooni algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Martin Luther oli intelgentside vastu. Liivimaale jõusdis uue usu 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Jutlustati evangeeliumi usku. Ordumeisti ja piiskoppide
3) pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi 4) teostas vaimulike järelvalvet: a) sinodid- piiskopkonna vaimulike koosolekud b) visitatsioonid e kirikukatsumused, et saada tegelikku ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt; välja selgitada usuelu väärnähtused N Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel on visitatsiooni käigus avastanud, pühameeste hulgas on korratuid, ta on vallandanud Kaarma preestri, sest ta on pressinud talupoegadelt liigset kasu (1 matus= 1 lehm!!) 7 Residents: toomkirik e katedraal (piiskopkonna peakirik) Kus need kirikud asuvad? Tallinna toomkirik Tartu jaani kirik? Haapsalu piiskoplinnuse kirik
Majandusdokumentatsiooni võrdlused statistikaga võimaldavad leida vigu statistikas. Katastrikaardid kõik on sinna peale kantud!!Oluline allikaid kompleksselt kasutada, kartograafilise materjali kasutamine eeldab instruktsioonide ja koodide tundmist. STATISTIKA täiesti omaette teadus, Vene statistika on väga korrast ära, eriti 19.sajandil. Statistilisi andmeid on vaja algallikatega võrrelda ja kontrollida. KIRIKLIKUD DOKUMENDID kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid. Kirikukroonikas on kirjas ka aasta tähtsündmused, võimalik dateerida rahvajuttudes kajastatud sündmusi ja tegelasi. KOHTUTE MATERJALID protokollid, kohtuotsused, tunnistajate ütlused, testamendid sisaldavad palju olme ja mentaliteedi ajalugu. Seaduse praktika
Katoliku kirikus kujunes välja väga kindel hierarhia: piiskop, preester, diakon Piiskopikirik e katedraal, mõned väga võimsad, teised küllalt tagasihoidlikud kirikuhooned Piiskopi ülesanded: preestrite ja diakonite ametisse pühitsemine (ordinatsioon), ristitute konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma piiskopkonnas visitatsiooni käigus Kohaliku koguduse eesotsas oli preester (kr k presbyter vanem), neid abistasid diakonid jt abilised (akolüüdid) Kirikule maksti 10% sissetulekust kirikukümnis Maaisandal oli patronaadiõigus Kirjelda romaani kirikut Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad, millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid. Lööve
Põhiline osa nende materjalidest puudutab vaimulikkonna distsipliini küsimust. Sama sisaldavad Johannes IV 1517. aastal peetud sinodi materjal. Nende kaebuste sisu tegelikult ei ole suunatud, kuidas distsiplineerida kogudust, vaid adressaat on siiski vaimulikkond ja osalt ka mõisnikud. Nõutakse mõisnikelt osalemist talurahva kiriklikul distsiplineerimisel. 1520. aastatest on säilinud materjale Saare-Lääne kogukonna visiteerimise kohta - selle visitatsiooni jaoks koostati küsimustik, mida tuleb küsida, muuhulgas tuli uurida, kas on mõned väärusud, kas mõned pöörduvad nõidade poole. Põhiline osa küsimustikust sisaldab üldinimlikke küsimusi nagu liiakasuvõtmine, vägistamine jne. Visitatsioonis tõuseb esimesena esile mõisnike ja vasallide hoolimatus kiriku ees. Nt on piiskoppide poolt mõisnikud kohustatud vaest meest, kes võiks rahvast õpetada, et sellest oleks midagi välja tulnud, selle kohta mingit märki pole
(Põhjasõda). Liivimaal protestiti, hakkas alles 1694 kehtima. Kirikuseadused jäävad kehtima 1832 aastani 1622 kui Liivimaal määratakse superintendendiks German Samsan. Endine riia vaimulik, kes oli Poola ajal silma paistnud sellega, et võitles Jesuiitide vastu. Julges Jesuiitide vastu võidelda, võttis sõna. Kui ametisse määratis siis rõhutati et oli Axel Oxistierna usaldusalune. Järgmine oluline samm 1634 a kui Juhan Skyte enne Liivimaalt lahkumist annab välja konstitusionaal ja visitatsiooni korra, Liivimaa saab endale ülemkonsistooriumi, selle kohaks on tartu linn. Konsistoorium rajatud puhtalt saksa mustril, kõrgem kirikuvalitsemiseorgan ja kohus. Saab Liivimaal laialdased volitused. Eripära Eestimaaga, Eestimaal vaimulike konsistoorium, Liivimaal ilmalikud ja vaimulikud liikmed. Juba juhtkonnas, presidentkond on ilmalik. Juuraharidusega inim määratakse presidendiks, Liivimaa superintendent saab Liivimaa konsistooriumi juhatajaks(?). 3 ilmalikku, kolm vaimulikku liiget
annaabi.ee 
