Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses).
ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruses on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruses võib olla aga üks või mitu RNA molekuli. Viiruseid uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viirusosakeste ehitust pole võimalik valgusmikroskoobiga uurida, kuna nende suurus jääb vahemikku 0.01...0.3 um. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et nad on enamasti keraja(a),
struktuurilist pinda, ja arvatakse, et need viirused seonduvad raku poolsele retseptoritele virioni pinnal asuvate silmuste (loop) kaudu. Polioviiruse genoomi sisenemine rakku Polioviiruse rakku sisenemise esimeseks etapiks on endotsütoos. Erinevalt teistest viirustest on polioviiruse genoomi sisenemine rakku pH sõltumatu, kuid absoluutselt vajalik on virioni interaktsioon retseptoriga (CD155. Retseptorile seondumine indutseerib virionis konformatsioonilise muutuse: virioni pinnale “väljub” VP1 valgu N-terminaalne ots. VP1 valgu N-terminaalses osas asub 30 AH pikkune amphipaatiline heeliks , mis interageerub raku memmbraaniga. Selle tulemusena moodustub virioni ühes tipus membraani läbiv kanal, mille kaudu virionis sisalduv RNA kantakse üle rakku. Polioviiruse RNA polümeraas Katalüütiliselt aktiivne on vaid vaba 3D. Puhtal kujul on 3D praimerist sõltuv ensüüm. Ruumiliselt struktuurilt on RdRp nn
Enim uuritud birnaviirused on IBDV ja IPNV (kuna need viirused põhjustavad suurt majanduslikku kahju). 1.1. Viron ja genoom Virionid on ikosaeedrilised, ca 60 nm diameetriga. Kahekomponentset dsRNA genoomi ümbritseb ühekihiline kapsiid (T=13), mille koosseisu kuulub neli struktuurset valku: kaks mazoorset struktuurvalku on VP2 (40 kDa, viiruse peamine antigeen) ja VP3 (32 kDa); minoorsed struktuurvalgud on VP1 (90 kDa) ja VP4 (28-29 kDa, virionis leidub seda valku väga vähe, nakatatud rakus aga suhteliselt palju, mistõttu teda nimetatakse ka NS valguks). 1 LIISI KINK 2
ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võinb koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline Põhjalikumalt virionide ehituse kohta vt virion. Viiruste ökoloogiast Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub
Need valgud võivad põhjustada polüklonaalsete Kaposi sarkoomi rakkude kasvu ja arengut AIDSipatsientidel ja teistel. Suure tõenäosusega levib suguliselt, aga ka muudel viisidel. Viirused mõmm :) 05/06 Poksviirused Struktuur. Suurimad viirused, peaaegu valgusmikroskoobiga nähtavad: 250 · 300 nm. Ümbrisega. Kuju ovoidsest tellisjani. Virionis palju ensüüme, k.a. DNA-sõltuv RNA polümeraas, mis lubab viiruse mRNA sünteesi toimumist tsütoplasmas. Terve replikatsioonitsükkel tsütoplasmas. Seetõttu vaja ensüüme mRNA ja DNA süntesiks endal. Viiruse genoom lineaarne kaheahelaline DNA. Genoom vaccinia viirusel 86000 aluspaari. Nukleokapsiid, seda ümbritseb core membrane, siis välismembraan, siis ümbris. Epidemioloogia. Rõuged ja molluscum contagiosum on rangelt inimese viirused
sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 3.3 Mendeli monohübriidse ristamise katsed 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). · P parentes(vanemad) · F filia, filialis (tütar ja poeg)
Sünteesitud mRNA loetav inimese ribosoomide poolt § Erand retroviiruste mRNA toodetakse DNA vaheetapi kaudu kasutades peremehe RNA polümeraas II ss (+) RNA genoomiga viirused § Genoomiks üheahelaline (+) ahelaga RNA § Kodeerib viiruslikku RNA polümeraasi vajalik replikatsiooniks ja mRNA sünteesiks § Genoomis tehakse (-) koopia RNA, mida kasutatakse rohkema mRNA ja genoomi valmistamiseks. ss (+) RNA koos DNA vaheetapiga Virionis 2 (+) RNA koopiat. Virionis pöördtranskriptaas n RNA genoom pole mRNA, kuigi (+). RNAst ´matriitsiks DNA sünteesil. Raku RNA polümeraase II transkribeerib DNA genoomseks RNA. Võib käitada onkogeense transformatsioon. ss (-) RNA genoomiga viirused § Genom võib olla segmenteeritud või mitte § Rakud ei saa kopeerida (-) ahelaga RNA § RNA sõltuv RNA polümeraas on virionis. Viirushaiguse patogenees § Viiruse organismi sisenemine ja esmane
mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega. On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Neil 5 erinevat ehitustüüpi: keraviirus, silinderviirus, kristalliline viirus ehk tubaka mosaiigiviirus, kinnitusniitidega viirus ehk sabaga viirus, saabasviirus ehk kahekordse kapsiidiga viirus.NB! virion- viiruse rakuväline vorm, mis on ette nähtud levimiseks uuele peremehele. Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 34. Viiruste paljunemine.
annaabi.ee 
