süsteemidega, mis vahendavad hormoonide toimet sihtrakkudele. Lipiidlahustuvad hormoonide retseptorid asuvad sihtraku tsütoplasmas või tuumas Need hormoonid läbivad kergesti rakkude lipiidseid membraane ja sellepärast asuvad nende retseptorid sihtrakkude sisemuses Teiseste virgatsainete süsteemid Vesilahustuvate hormoonide retseptoreid võib leida sihtraku plasmamembraanil. Need retseptorid on seotud erinevate teiseste virgatsainetega, mis vahendavad hormoonide toimet sihtrakule Rakupinna retseptorite teisesed virgatsained Teisesed virgatsaine süsteemid on järgmised: Adenülaadi tsüklaas, mis katalüüsib ATP muutumist cAMP; Guanülaadi tsüklaas, mis katalüüsib GTP muutumist cGMP (cAMP ja cGMP on tsüklilised nukleotiidid) Kaltsium ja kalmoduliin: fosfolipaas C, mis katalüüsib fosfoinositoolide ringkäiku, moodustades inositool trifosfaadi ja diatsüülglütserooli
F60-F69 täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired Harjumus- ja impulshäired Patoloogiline hasartmängimine, püromaania(tuli), kleptomaania (eesmärk pole asju varastada väärtuse pärast vaid emotsionaalse sideme), trihhotillomaania (inimene kisub oma juukseid välja) Sooidentsushäired Seksuaalsuunitluse häired F70-F79 vaimne alaareng PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon. Virgatsainetega tasakaalu taastamine aju tasemel subjektiivset meeleolu parandab, aga vildakaid mõttemustreid mitte. Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tagurite häired Perearst Psühhiaater (saatekirja pole vaja) Psühholoog (saatekiri -> HK rahastab; saatekirja pole -> ise rahastad) Hädaolukorras: Psühhiaatsiakliinik -> valvepsühhiaater või 112
F60-F69 täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired Harjumus- ja impulshäired Patoloogiline hasartmängimine, püromaania(tuli), kleptomaania (eesmärk pole asju varastada väärtuse pärast vaid emotsionaalse sideme), trihhotillomaania (inimene kisub oma juukseid välja) Sooidentsushäired Seksuaalsuunitluse häired F70-F79 vaimne alaareng PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon. Virgatsainetega tasakaalu taastamine aju tasemel – subjektiivset meeleolu parandab, aga vildakaid mõttemustreid mitte. Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tagurite häired Perearst Psühhiaater (saatekirja pole vaja) Psühholoog (saatekiri -> HK rahastab; saatekirja pole -> ise rahastad) Hädaolukorras: Psühhiaatsiakliinik -> valvepsühhiaater või 112
kuritegudega. Testosterooni taset ei saa võtta selgelt negatiivselt, sest see töötab ka positiivselt. Üks omapärane seos on ka biokeemiliste uuringute juures, kui hakati märkama, et kurjategijatel on plii konsentratsioon veres keskmisest kõrgem. Aga leiti, et võib olla sellel lihtne põhjus. Kunagi autobensiinile pandi pliid sisse. Võib-olla kurjategijad elavad rohkem pliiga saastatud aladel (suurte maanteede ääres). Praegu on välja tulnud, et ka pliil on oma roll virgatsainetega seoses. Nimelt kui plii tase on kõrgem, siis virgatsaine dopamiini reguleerimisega on probleemid. Üks katseid on olnud ka see, et on vägivaldse ja ettearvamatu käitumisega mõnevõrra seotud veresuhkru sisalduse kiired muutused. Ameerikas tehti ühes kohtuasjas katse, kus advokaat püüdis kohtus saavutada oma kaitsealusele kergemat karistust viidates, et tema kaitsealune oli just enne kuriteo toimepanemist käinud läbi McDonaldsist ja söönud suure coca-colaga big mac eine. Kiirelt
TAT on tüüpiline projektiivne uurimismeetod, mille puhul eeldatakse, et inimene samastab end ühega piltidel olevatest tegelastest ning esitab pildi kohta nõutud lugudes iseennast ja oma motiive. On leitud, et TAT-i puhul puudub üldistatud motiiv või eelsoodumus ja et sellega võib ennustada käitumisi väga mitmekesistes oludes (Atkinson, 1953; Mischel, 1961). Saavutusmotivatsiooni bioloogiline komponent Kuigi uurijad pole suutnud saavutusmotivatsiooni ilmset seost ajukeskuste või virgatsainetega, väidab McClelland (1985), et saavutusmotivatsioon kasvab välja põhilisemast ajendist "teha midagi paremini" mitte teiste heakskiidu pärast, vaid "enda jaoks". Ta osutab, et sellise loomuliku ajendi kujunemist on vorminud keskkond. Laste jaoks mängivad sageli suurt rolli vanemad, luues keskkonna, mis tagab saavutusmotivatsiooni "õitsengu". Kompetentsuse teooriad White (1959) väitis, et uurimistendents põhineb üldisemal mõjususe (effectance) motivatsioonil
vahel. Teadlased usuvad seda, et süsihappegaas muudab inimese aju keemilist tasakaalu ja nii kutsub see esile valguse, tunnelite ja surnud inimeste nägemise. Kuid enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase, mida on näiteks Alexander Wutzler oma teadusuuringutes tuvastanud. Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega. Kõige rohkem arvatakse selleks olevat just eespool mainitud serotoniin, sest see reguleerib meeleolu ja töötleb nägemise ja kuulmise kaudu saadud informatsiooni. Kuna serotoniin reguleerib valutundlikkust ja ka tuju, siis arvataksegi seda, et kõrge serotoniinitase ajus muudab inimese suremise kergemaks. Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates
kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka kaaliumi taseme vahel. Teadlased usuvad seda, et süsihappegaas muudab inimese aju keemilist tasakaalu ja nii kutsub see esile valguse, tunnelite ja surnud inimeste nägemise. Kuid enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase. Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega. Kõige rohkem arvatakse selleks olevat just eespool mainitud serotoniin, sest see reguleerib meeleolu ja töötleb nägemise ja kuulmise kaudu saadud informatsiooni. Kuna serotoniin reguleerib valutundlikkust ja ka tuju, siis arvataksegi seda, et kõrge serotoniinitase ajus muudab inimese suremise kergemaks. Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates
vahel. Teadlased usuvad seda, et süsihappegaas muudab inimese aju keemilist tasakaalu ja nii kutsub see esile valguse, tunnelite ja surnud inimeste nägemise. Kuid enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase, mida on näiteks Alexander Wutzler oma teadusuuringutes tuvastanud. Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega. Kõige rohkem arvatakse selleks olevat just eespool mainitud serotoniin, sest see reguleerib meeleolu ja töötleb nägemise ja kuulmise kaudu saadud informatsiooni. Kuna serotoniin reguleerib valutundlikkust ja ka tuju, siis arvataksegi seda, et kõrge serotoniinitase ajus muudab inimese suremise kergemaks. Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates
annaabi.ee 
