Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne, Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura. Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära
Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball
Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester. Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. ,,La Traviata" jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust. I vaatus - Kauni kurtisaani Violetta Valéry salongis toimus luksuslik ball. Pärast haigust pöördus Violetta tagasi endisse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis. Ballil esitles Gaston talle oma sõpra Alfredo Germont´i, kes oli juba ammu Violettat eemalt imetlenud ja haiguse ajal tema pärast muret tundnud. Noormehe tähelepanu lõbustas Violettat, kuid samas liigutas teda tema uue austaja siiras hoolitsus. Külaliste palvel laulis Alfredo sütitava joogilaulu, millega ühines kogu seltskond...Koidikul külalised lahkusid. Violetta jäi üksi. Ta oli segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine enda sisimas oli alati otsinud. Ent kohe
Ta õppis aastatel 2009-2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Tema rollide hulka kuuluvad Verdi Violetta (,,La traviata"), Oscar (,,Maskiball"), Mercédès (Bizet' ,,Carmen") ning paljud teisedki rollid. Kristel Pärtna on ka Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia ,,Noor Laulja" laureaat 2012. 5 Violetta Valéry on kaunis kurtisaan, kes elab Pariisis piduderohket elu. Kord ballil tutvustatakse Violettale Alfredo Germont'i, kes on juba ammu Violettat eemalt imetlenud ja haiguse ajal tema pärast südant valutanud. Alfredo söandab Violettaga kahekesi jäädes daamile oma armastusest rääkida ning Violetta on mehe siirusest ja puhtast armastusest liigutatud. Ta kingib mehele kameeliaõie, mille närbudes võib ta tema juurde naasta. Kolme kuu möödudes elavad Alfredo ning Violetta koos õnnelikena vaikset elu Pariisi lähedal maal, 1 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013 2 Estonia teater, G
Sündmustik 1-2 vaatus I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. Südmustik 3-4 vaatus II vaatus Violetta sõbratari Flora juures on ball
sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud. Teine vaatus koosneb kahest erinevast pildist. Esimene pilt jutustab sellest kuidas õnnelikud ja armunud noored on elama asunud Pariisi lähedale. Ühel päeval külastab Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga ja palub, et ta ei mainiks Alfredole sõnakestki, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Kui saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde tormab Alfredo Violettale järele. Teise pildi alguses toimub naise sõbratari Flora juures ball
juba liiga hilja. Violetta sureb oma armastatu kätevahel. ''La Traviata'' on väga hästi lavastatud. Eelnevalt lugesin ma, mida Verdi püüdis oma teosega edasi anda ning Taisto Noor polnud mõtet kaotanud. Eriti meeldis ballidel toimunud tegevus ning näitlejate liikumine. Kunstnikutöö oli samuti ajastule vastav- maalid seintel, purskkaev ning paljud muud detailid aitasid kaasa ooperisse ning selle ajastusse sisse elamiseks.. Peaosalist Violettat kehastanud Svetlana Trifnova tase oli vägagi kõrge ning teda oli hea kuulata. Rahvusvaheliselt hinnatud solisti esitatu oli vägagi korrektne ja puhas, samuti on tal väga ilus ning selge hääl. Näitlemisega sai ta sama hästi hakkama. Orkestri musitseerimisoskus oli väga hea, dirigendi osa sellest on raske öelda, kuna orkester rõdule ei paistnud. Tänu etenduse üldisele meeleolule soovin ma kindlasti ka tulevikus oopereid vaatama minna
mõtlema noormehe sõnade üle. Teise vaatuse esimeses pildis on möödunud paar kuud ning Alfredo ja Violetta elavad Pariisi lähedal maal. Äkki saabub külla Alfredo isa ning palub Violettalt, et ta loobuks Alfredost, sest Violetta häbistab nende perekonda. Violetta lahkubki suures kurbuses, kuid ei räägi Alfredole päris põhjust. Teises pildis toimub Violetta sõbra Flora juures maskiball. Ballile tuleb ka Alfredo, kes üritab Violettat tagasi võita, kuid ta ebaõnnestub. Kolmandas vaatuses ollakse Violetta magamistoas, kes on raskesti haigestunud. Järsku saabuvad Alfredo ning ta isa, kes Violettalt andestust paluvad ning korraks tundub, et Violetta ja Alfredo võivad veel õnnelikult edasi elada., kuid siis lõppeb Violetta jõud ja ta sureb. Tegevus toimub 1850-ndatel aastatel Pariisis. Minu meelest vastas teose ajastus päris elus
ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda. Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest pakatav sopran, kes kuidagi ei sarnanenud haprale, surevale Violettale. Aasta hiljem, 6. mail 1854 toodi ,,La Traviata'' taas lavale koos teiste solistide koosseisuga. Seekord saatis etendust tohutu menu, mida ennem poldud Veneetsias nähtud. Rahvusooper ,,Estonia'' lavalaudadel on Verdi tuntud ooperit mängitud peaaegu sada aastat. Praegune lavastus esietendus ,,Estonias'' 19. detsembril 1997. aastal ning on väikeste vahedega mängitud tänaseni.
annaabi.ee 
