Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks
elektroonikakomponentide termiline müra jne DISPERSIOON (OPTIKA) Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). · Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. · Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. NORMAALNE JA ANOMAALNE DISPERSIOON:
5. Määratakse esimest ja teist järku spektrite punase ja violetse piiri kaugused pilust; 6. Ekraani kaugust difraktsioonivõrest vähendatakse 400 mm-ni ning määratakse spektrite punase ja violetse piiri uued kaugused pilust; 7. Mõõtmistulemused kantakse tabelisse; 8. Arvutatakse esimest ja teist järku spektrite järgi punasele ja violetsele piirile vastavad lainepikkused; 9. Leitakse mõlema värvuse korral lainepikkuste aritmeetilise keskmise. 3. Valguse interferents interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Tähendab lainete energia rummilist ümberjaotumist. Põhimõisted: 1)Monokromaatne valgus-koosneb ühe kindla lainepikkusega kiirgus. Kiirgavad lasereid.
kiir määramisel, liigeste ravi Tehnika – majade soojuspidavuse hindamine, mitmesuguste pöörlevate elementide temp. hindamine Sõjandus – infrapuna sihikud, ööbinokkel Tööstus – mitmesuguste pindade ja materjalide kuivatamine Igapäevaelu – infrapunasaun Infrapunase kiirgusega on seotud kasvuhoone effekt. 5. UV – kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Eelneb spektri violetsele värvusele. UV kiirgust kiirgavad enamus väga kõrge temp. kehad. Nt. tähed (Päike), kaarleek, mõningad gaaslahendus lambid (kvartslamp) UV-kiirgusel on tugev fotokeeniline ja bioloogiline mõju. Väikestes kogustes on inimestele kasulik (noortel arenevad luud paremini, D 2 vitamiini tekkimine). Suurtes kogustes inimestele ohtlik (Päikese põletused, nahavähk, silma haigused) Kasutamine: Bakterite hävitamine – haiglates, lasteaedades jne.
KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras ● JODOPSIIN - reageerib valgusele, värvid! ● võrkkestas 3 liiki kolvikesi, mis reageerivad ka punasele, rohelisele või violetsele ● DALTONISM - värvipimedus, kui ei suuda eristada mõnda värvi 3 NÄGEMISTERAVUS ehk VIISUS - silma võime eraldada 2 punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. SILMA ADAPTSIOON - silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel SILMA AKOMMODATSIOON - silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid.
seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks 4. Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse
toimub valgusvektori võnkumistasandi pööramine. 2) Magnetiline pööramine. Optiliselt mitteaktiivsed ained omandavad magnetvälja toimel võime pöörata polarisatsioonitasandit. Dispersioon Valguse lahtumine spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. (vikerkaar). Punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem, violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub kõige rohkem. Kuna erinevate sagedustega valguslained muudavad erinevate keskkondade piirpinnal oma suunda erinevanurga võrra, jaotub pealelangev valgus spektriks. Pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse hajumine Keskkonna väikeste mittehomogeensuste tõttu tekkiv difraktsioon. Ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma. Võnkuvad elektronid
mööda nägemisnärvi edasi peaajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kuklasagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/SAS_Physiol_Images/SAS%2520tastepics/Taste Värviaisting Silma võime värvusi eristada on tingitud sellest, et võrkkestas on kolm liiki kolvikesi: ühed reageerivad punasele valgusele, teised - rohelisele ja kolmandad violetsele. Vastavalt sellele, missugused kolvikesed erutuvad, tekib vastav värviaisting. Kolvikeste erinevad liigid võivad erutuda üheaegselt ja erinevas astmes, see tekitab erinevate värvide ja varjundite taju. Mõnedel inimestel esinevad häired värvuste nägemises, värviaistingute nõrgenemine või puudumine üksikute või kõikide värvuste osas. Näiteks ei suuda mõned inimesed eristada helepruuni tumerohelisest ning purpurset ja violetset sinisest. Selline värvipimeduse vorm on
võimega kui 36-tolline refraktor.]. Huvitav on, et Burnham nagu W. Herschelgi algas astronoomia asjaarmastajana; tegelikult tema kunagi ei valinud astronoomiat oma elukutseks, jäädes pangaametnikuks oma elu lõpuni. Hoopis uue peatüki kaksiktähtede uurimises avas spektrianaIüüs. Doppleri lause järele ühe meilt eemalduva keha spektrijooned nihkuvad punasele spektripoolele, läheneva keha omad violetsele poolele, ja nihkumise suurusest võib määrata kaugenemise või lähenemise kiirust, nõndanimetatud radiaalkiirust; liikumine ristsuunas meie vaatesihile jääb sealjuures tundmatuks, ühe kaksiktähe komponendid ei liigu tõeliselt mitte üksteise ümber, vaid ühise raskuspunkti ümber, vastavalt Newtoni seadusele. Et raskuspunkt asub suuremale massile lähemal, siis suurem mass liigub väiksemal ellipsil ning väiksema kiirusega, väiksem
mingis teises juhis) seda läbiva voolu toimel indutseeritud magnetvälja energia , kus L on juhi induktiivsus, I voolutugevus juhis. Saame solenoidis talletunud magnetvälja energia väärtuseks . 58. Geomeetrilise optika seadused. Fermat printsiip. Valguseks nimetatakse inimsilmaga nähtavat elektromagnetlainet, mille lainepikkus jääb vahemikku O,38µm ~ A ~ O,76µm kusjuures O,76 µm vastab punasele ja O,38µm violetsele valgusele. Koige tundlikum on inimsilm valgusele lainepikkusega O,56µm - roheline valgus, mis ühtib ka Paikese kiirgusmaksimumiga. Kui valgus on vastasmojus kehadega, mille mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest (ja mille pinnakonarused vaiksemad valguse kainepikkusest), siis pole vaja arvestada valguse laineomadusi ja võime valguse leviku kirjeldamiseks kasutada geomeetrilist optikat, mida nimetatakse ka kiirteoptikaks.
adsorbtsioonil lisandnivoodel. Osa neeldunud valgusenergiast muidugi vabaneb, kui ergastatud elektron kukub tagasi algolekusse. Selle juures on aga võimalik energia kadu läbi mittekiirguslike üleminekute. Tulemuseks on materjali värvuse sõltuvus nii materjali läbilaskvuse spektrist kui ka materjali poolt tagasi kiirgava valguse spektraaljaotusest. Näiteks CdS-l E g omab väärtust 2,4 eV, seega kõik valgus energiaga suurem kui 2,4 eV neeldub. Neeldunud valguse osa vastab spektri violetsele ja sinisele osale. Osa sellest energiast vabaneb uuesti valgusena, mis omab esialgsest erinevat lainepikkust. Läbiva osa moodustavad footonid energiaga 1,8 - 2,4 eV. Vastavalt läbinud valguse spektraalkoostisele CdS omab kollast-oranzi värvust. Joonisel 8.19 on illustratsioonina toodud rohelise klaasi läbilaskvus, peegeldus ja neeldumisspektrid. 8.12. Valguse hajumine pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites
annaabi.ee 
