Kasutatud kirjandus 1. http://www.elmemesser.ee/et_ET/dry-ice-info 1. https://www.puhkaeestis.ee/et/veski-kulalistemaja- kohvik 2. http://web.ametikool.ee/anne- li/kommunikatsioon/?Tekstit%C3%B6%C3%B6d:Jooni sed-skeemid 3. http://web.ametikool.ee/anne- li/kommunikatsioon/lauakate.pdf 4. http://alvisdrift.co.za/product/ads-viognier/ 19
maakonnaveinide baasmaterjal Ugni Blanc konjaki ja armanjaki valm kasutatav mari, millest valm vein on õhuke ja väga happeline Verdicchio Kesk-Itaalia hea, värske ja kuiva, klassikaline valge veini mari; vein on maitselt elegantne, tsitruseline ja elav, järelmaitses võib leida mõrkjat röstitud mandlit ja õlisust Vernaccia vein on mineraalne, värske, suhteliselt kõrge alkoholisisalduse ja maheda mõrkja aroomiga Viognier Rhone`i orus kasvatatakse; elegantse happe ja värskete ürtidega aroom; veinid on mahlase happega, maitses on vihjeid küpsetele puuviljadele ja pehmetele vürtsidele Punased viinamarjad. Barbera - Itaalias üks levinumaid; sügav rubiinpunane värvus, mõnusalt küps kirsisus, mahlane happelisus ja madal tanniinsus Cabernet Franc Prantsusmaalt pärit; üks Bordeaux veinide peamine koostisosa; keskmise
Valmistamisel kasutatakse ka tammevaate, msi lisavad veinidele veidi vürtsi ja parkainerikast selgroogu. Enamjaolt segatakse hulka pisut teisi viinamarjasorte. Puhtast Macabeost ehk Viurast ei valmistata veini selle madala happesuse tõttu. Kasutatakse ka Cava valmistamisel. Marsanne populaarne sort Lõuna-Prantsusmaal, Austraalias ja Californias. Marsanne on iseloomuga ja täidlane, seega on traditsiooniline tantsupartner aromaatsem ja happeline Roussanne, aga ka Viognier ja Rolle ehk Vermentino. Marsanne on tähtsal kohal Rhone'i oru veinide seas. Kasutatakse Chateauneuf-du-Pape'is, Crozes-Hermitage'is ja veidi isegi Hermitage'is. Marsanne'ist valmistatud vein on sügavkollase värvusega, raske ja täidlane, glütseriinine. Tihti on tunda mandlisust ja mesisust. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Muscat, Moscato, Moscatel Hispaanias ja Portugalis Moscatel, Prantsusmaal Muscat, Itaalias Moscato
Alusta struktuuri analüüsimisest. Ära lase puuviljalõhnadel ja maitsetel oma tähelepanu hajutada. Anna hinnang veini kvaliteedile ja küpsusele. Peamine pole see, kas vein sulle meeldib, vaid kas see on hea. ·TEKSTUUR Veinil on ka tekstuur, mida tajutakse kokkupuutel limaskestaga. Ka see on seotud paksusega, kuid ei ole sellega identne, samuti on see seotud happe ja parkaine laadiga. Väga hea Condrieu (vein, valmistatakse Prantsusmaal Rhõne'i orus Viognier' viinamarjadest) tundub suus viskoosne, peaaegu õline või võine. Viinamarjasordist Sauvignon Blanc tehtud Sancerre tundub aga märksa vähem siledana. STRUKTUURI MÕISTE Veini struktuuri moodustavad happesus, suhkur, mõrkjus (vahetevahel), parkaine (punastes veinides), alkohol, raskus ja tekstuur ning vahukord (vahuveinidel), samuti puuviljalõhna tugevus. Kõik need komponendid peavad olema tasakaalustatud - neid ei vaadelda eraldi, vaid suhtes üksteisesse
Veinid on aromaatsed kui Chardonnay puhul ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis valdavalt "rohelised" lõhnad, värskete rohttaimede ja põõsaste omad. Sèmillon- Sellest valmistatakse suurepäraseid veine Bordeaux´s (eriti väärishallitusega dessertveine) ja Hunteri orus. Trebbiano- Maailma kõige laialdasemalt kasvatatav ja igavaim valge viinamarjasort. Ideaalne konjaki valmistamiseks. Viognier- Kõige rohkem kontsentreerunud Rhône´i oru põhjaossa, kus sellest valmistatakse täidlasi aromaatseid veine, kuid äratab nüüd tähelepanu ka Californias. 5. VEINIVALMISTAMINE 5.1 Saagikoristus ja purustamine Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi. Mehaaniline koristus sobib harilikult tasasel või veidi lainjal maal. Marjade kvaliteet on peaaegu sama hea kui käsitsi koristamisel. Ent käsitsi noppimisel on
Kallis ja hea, maitseb nagu lõunamaa Chablis. Selle sordiga katsetatakse ri, levinud kõikjal maailmas. ka Califorinias. Bordeaux´s on Saint-Émilioni piir- konna veinide põhikoostisosa, sa- Viognier – Rhône´i oru viinamari, mis teeb praegu maailmas võidukäi- muti peategelane kõigis lihtsama- ku, sellest valmistatakse hinnalist, jõulist veini Condrieu. Viinamari on tä- tes Bordeaux´ veinides. Viljeldak- naseks levinud ka Languedoci, Roussilloni ja Provence´i ning annab oma se veel Šveitsis Ticino piirkon-
Veini võlu, ilu ja kütkestavuse põhimääraja. 5. Vein ja toit · Aperitiivid ja digestiivid · Toidukord algab aperitiiviga ja lõpeb digestiiviga. Hea aperitiiv, mis aitab söögiisu tõsta, on mõrkja ja happelise alatooniga jook. Hea digestiiv on täidlane, alkohoolne ja sageli magus jook, mis alandab söögiisu ja aitab toitu seedida. · Head aperitiivid: 1. Fino serri või kuiv valge port 2. Värske Riesling, hea Viognier, Sauvignon Blanc, Chenin Blanc 3. Sampanja, cava, cremant 4. Pastis, ouzo, raki, martini 5. Weissbier 6. Erinevad kuivad kokteilid · Head digestiivid: 1. Dessertveinid 2. Magusad kangestatud veinid 3. Poolmagusad või magusad vahuveinid 4. Konjak, brändi, laagerdatud rumm · · Veini ja toidu sobitamise põhireeglid
annaabi.ee 
