Vints Iseseisvate mehhanismidena kasutatakse vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljudeteiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi: a) üldotstarbelised. b) eriotstarbelised. 2. Ajami tüübi alusel: a) käsivintsid, b) mehhaanilised vintsid. 3. Trumlite arvult: a) ühetrumlilised, b) mitmetrumlilised. 4
kriteeriumid ja seosed. Talisid kasut peamiselt väiksemate lastide tõstmiseks ja allalaskmiseks või juurde tõmbamiseks, vastavate lisaseadmetega varustatuna aga ka lastide ruumiliseks ümberpaigutamiseks. Liigitatakse 1. Käitumise viisilt a) käsitalid b) elektritalid e telerid 2. Ülekandemehhanismilt a) tigutalid b) hammasratastalid 3. Lasti tõsteelemendilt a) kett-talid b) trosstalid. Iseseisvate mehhanismidena kasut vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunalisteks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasut neid paljude teiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi a) üld- b) eriotstarbelised 2. Ajami tüübi alusel a) käsivintsid b) mehhaanilised 3. Trumlite arvult a) ühe- b) mitmetrumlilised 4. Trumli ja jõuallika sidestuselt a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid 5.
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus.
tööaja kasutamise tegur; Q keskmine koorma suurus m3; lk keskmine veokaugus m; 16,7 üleviimise tegur km/h-lt m/min-le; t1 - ühe tüvese või tüve silmustamise või manipulaatoriga pealetõste aeg min; t2 ühe tüvese või tüve lahtisilmustamise või manipulaatoriga mahatõste aeg min; 15. Vintskokkuvedu. Eestis kasutati vintskokkuvedu peale sõda, sest puudusid traktorid. Kasutati põhiliselt ühe- ja kahetrumlilisi vintse ja palgid veeti lohistades virna juurde. Vintsi tross tuli tagasi langile viia inimjõul, mis pikema veokauguse korral oli füüsiliselt raske töö ja seetõttu leidurid konstrueerisid järjest uusi vintse juurde suurendades trumlite arvu kuni kuueni, kus igal trumlil oli oma ülesanne. Näit. 1950. kuni 1955. aastani moodustas kokkuvedu selle viisiga 15 milj. m3. Venemaal kasutati 1928.a. kuni 1950.a.-ni vintse TL-1 ja TL-3, 1951.a. L-20 ja L-19 ning
ja allalaskmiseks või juurde tõmbamiseks, vastavate lisaseadmetega varustatuna aga ka lastide ruumiliseks ümberpaigutamiseks. 110-Kuidas liigitatakse talid käitamise viisilt? a) käsitalid. b) elektritalid e telferid 111-Millised lisaseadmed võimaldavad talidega latse ümber paigutada ruumiliselt? Kett-tõsteelemendiga käsi-tigutali, Käsi-hammasratastali, Elektritalid e elektritelferid 112-Peale lastide ümber paigutamise kasutatakse vintse veel: Iseseisvate mehhanismidena kasutatakse vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljude teiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. 113-Kuidas liigitatakse vintsid trumli ja jõuallika sidestuselt? a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid 114-Millele ei tohi kinnitada ega toetada abitõsteseadmeid? Mingil juhul ei tohi vintse ankurdada kasvavate puude ega hoonete kandeelementide külge
Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. M/S Star-il on kaks haalamistekki, mis asuvad viiendal tekil, ahtris ja vööris.igal haalamis tekil on neli sildumis vintse, mille abil lasevad sildumisotsi kaile. Enne kui sildumis otsi lastakse kaile, madrused panevad otsad läbi klüüsi ja pärast kinnitavad viskeliini sildumisotsa külge ja pärast kui laev on kai ääres viskavad madrused viskeliinid kai madrustele ja lasevad sildumisotsad kaile pidurdades otsaid jalaga. Enne peab laskma press otsa (põikiotsa), päras springi otsa ja viimasena peab laskma pikkiotsaid. Tavaliselt laev kasutab sildumiseks neli otsa vöörist ja ahtrist. Siis kui otsad
Väiksemate lastide tõstmiseks ja alla laskmiseks või juurde tõmbamiseks. 110-Kuidas liigitatakse talid käitamise viisilt? a) Käsitalid b) Elektritalid 111-Millised lisaseadmed võimaldavad talidega laste ümber paigutada ruumiliselt? a) Kett-tõsteelemendiga käsi-tigutali b) Käsi-hammasratastali c) Elektritali 112-Peale lastide ümber paigutamise kasutatakse vintse veel? a) Masttõstukite mastide vantide pingutamiseks b) Teiste tõstemasinate tõstmiseks. 113-Kuidas liigitatakse vintsid trumli ja jõuallika sidestuselt? a) Elektroreverssiiv-vints b) Friktsioonvints 114-Millele ei tohi kinnitada ega toetada abitõsteseadmeid? a) Kasvavale puule b) Kandvale konstruktsioonile 115-Milleks kasutatakse ehitustõstukeid?
annaabi.ee 
