Mul on nii palju murest,nende mälestuste jutustamisel." · "Kurb on sõpra unustada.Igal ühel pole sõpra olnudki." · " Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikseloojangut." · "Pisaratemaa on ju nii salapärane." · "Ma sündisin koos päikesega" ,ütles lill. · Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga ,mina aga ei suutnud sellest rõõmu tunda. · Oleksin pidanud märkama tema tühise vingumise taga õrnust ,kuid ma olin liiga noor ja ei osanud seda hinnata. · Kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti armsad. · "Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista,kui teiste üle." · " Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada,siis oled tõeline tark" · Uhkeldaja ei kulle kunagi midagi peale kiitust. · Tähed pisikesed kuldsed asjakesed,mis panevad logardid unistama. · Saab olla ühteaeg kohusetruu ja laiskvorst.
selle muutmisest. Meie generatsioon seda aega kindlasti ei näe. Võibolla hakkavad inimesed teisiti mõtlema mõnesaja aasta pärast, kuid kindlasti mitte varem. Mida siis meie muuta saame? Me saame muuta enda riigi ühiskonda. Keskkonda, kus me elame. Saame teha elamistingimused kõigile aksepteeritavaks. Me peame hakkama vaatama enese heaolust kaugemale, tagama, et ka meie ligimesel oleks hea olla. Saaksime siis veel selle vingumise ja halamise ka enesest välja, siis olekski hea. Selleks et näha pilti õigesti, tuleb alguses välja juurida või täiendada seda, mis on valesti.
Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes, jumalate käskjalg, kinkis talle ilmeka kõne ja armsa ning meeldiva hääle. Talle pandi pähe pärg, kätte anti kuldne laegas ning tütarlapse nimeks sai Pandora. Pandora viidi maa peale Prometheuse venna Epimetheuse juurde. Prometheus oli oma venda jumalate kingituste eest hoiatanud, kuid Epimetheus võttis Pandora ning tema laeka viisakalt enda juurde. Teda vaevas uudishimu ning ta palus Pandoral oma laeka avada. Ulumise, vingumise ja hädakisaga lendasid kuldsest laekast välja haigused, mured ja õnnetued, mis lendasid laiali üle kogu maailma. Zeusi viha tabas ka Prometheust. Ta neediti kõige raskemate ja kõige tugevamate ahelatega kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. Kui Zeus nägi, et Prometheus ei palu armu ja talub uhkelt oma saatust, saatis ta hiiglasliku kotka Kaukasusse Prometheust piinama. Kotkas lendas iga päev aheldatud Prometheuse juurde, rebis terava nokaga tal ihust maksa välja ja sõi seda
Ja selles seisnebki minu jaoks abstraktsionismi võlu, seda jälgides peab inimene ise oma pea tööle panema ning looma oma kujutlusse vastava pildi. See ei ole nii kerge, kui esmapilgul paistab. Selle uuema aja kunsti ja voolude kohta olen ma kuulnud kogu aeg nii palju vingumist, et tihti tüütab kogu see jutt lihtsalt ära. Ei saada aru, et kunst areneb kogu aeg ja kui inimene ei saa vahel millestki aru, hakkab ta lihtsalt vinguma ning nii see toimubki moodsa kunsti kallal. Vingumise põhjus on teadmatus ja inimlik lollus. Et inimeste silmapiiri arendada, tuleb neid panna mõtlema ja ühtlasi ka harida. Minu arvates on tihti nii, et asjadest saadakse valesti aru, kuna ei taibata täpselt asja definitsiooni. Mida tähendab abstraktsionism teaduslikus keeles? See tuleneb ladinakeelsest sõnast abstraction, mis tähendab eraldamist. Mõistet edasi võttes tuleb selgituseks öelda, et see on pilt või kuju, millel
liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks. Väljundsignaal on 4-nurkne impulss, seega töötavad transid antus skeemis LÜLITIREZIIMIS (kinni ja lahti). Genereeritava heli sagedus sõltub takistitest R2 ja R3 ning kondedest C1 ja C2. Kui R2&R3 plussjuhtme poolsed otsad ühendada kokku ja siis läbi pote toitesse, saab vingumise kõla (sagedust) sujuvalt reguleerida. Detailide antud väärtuste korral tekitatakse 1kHz sagedusega signaal.
nalja, et tädi juures vähemasti kaht esimest saab) vanatädi man miskit söögu, sest et tema olla seal lapsena karvadega kala saanud, ja mainib ära ka kõdunenud küpsised ja halvaks läinud assortiikommid. Ehk et Margit on juba ette veendunud, et kõik läheb halvasti, samas kui Jaan veel mingeidki lootusi hellitab. Mis tegelastesse puutub, siis mingit sügavat arengut siin ei näidata. Ei saa just väita, et nad päris lamedad oleksid, aga karikeersed küll, eriti Margit oma alalise vingumise ja negatiivsusega (kui just see kah mõni „oomen“ pole). Ja Jaan on säärane tüüpiline allaheitliku/lepitava/tallaaluse abikaasa võrdkuju. Narratiivi arenedes igastahes masendavad ja kurjakuulutavad (ehkki ma ise ütleks, et pigem rusuvad ja absurdsed, sest neid on pidevalt ja väga palju) detailid jätkuvad – tegelased sõidavad läbi märja ja inimtühja linna, vanatädi majalt koorub krohvi, selle seinad on täis soditud, aknast vaatab välja
paratamatult vastuolus olema. Paraku on lihtsalt juhtunud nii, et mõni meil käibiv eestluse versioon seda on, ja oleks väga kurb, kui kogu rahvuslust hakatakski just nende versioonidega samastama. Et eestlus edaspidigi millegi järgimisväärsena paistaks, tuleb see aga lahus hoida muulaste vaenajaist, elitistidest, sõnavabaduse piirajaist, agraarromantikuist ja sõjaväelisest jõhkrusest. Samuti oleks kurb, kui eestlus hakkaks seostuma pideva vingumise või vihaselt sajatavate ja intrigeerivate vanameestega. Ma usun, et ükski neist nähtustest ei aita rahvuse püsimisele kaasa. Kui aga siiski selgub, et just need nähtused ongi eestluse püsimise vajalikuks tingimuseks, siis sellisest eestlusest tahaks küll kaugele hoida.
/.../ Eel äikest (1924, Pärnus 5.juuli) Selgesti on märgata, et luuletaja teab loodusest ja tema käitumisest erinevates olukordades palju. Kõik nähtused, mis seovad loodust ja äikest on püütud ära mainida. Lugedes seda luuletust, tekib tunne, et see oleks nagu mingi õnnetus või katastroof, mis võib maad katta. /.../ Horistont on palavikun, musta mattub ilm./.../ Huvitavalt võrdleb Heiti Talvik tormi viiuli vingumise, mustlaslaulu ja roosa daami tegemistega. Leidsin enda jaokski, et äikese eelne torm võiks seostuda viiuli nuuksumisega ja mustlasneiu valju lauluga. Uljalt (1930) Pealkiri ütleb, kuidas see luuletus on minuarvates kirjutatud, aga selle uljuse taga peitub tõeliselt raske otsus või elu järgmine, vajalik samm. Loen välja, et mees on siin luuletuses tehtud külmaks, kindlameelseks ja tugevaks, kes olles nii kurb sõdur
Ta peab sellepärast ka kahekõne iseendaga, olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku,
Ta peab sellepärast ka kahekõne iseendaga, olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku,
Jones'iga kontsertreisile ja Jimmy sai sellest ainult tööd juurde. Mida kõike küll ei pidanud ta tegema: muusikalõigud reklaamide jaoks, filmifonogrammid, estraadi-, dzäss- ja rahvaorkestrid. Ühel lindistusel küsis tuttav viiuldaja ja uuris ega Jimmy pole mõnikord proovinud poognaga mängida? Jimmy prooviski ja kuuendal, kõige jämedamal keelel tuli välja tõeline elektriline ,,kummitus". Aga esimene, peenike keel tekitas südantlõhestava vingumise. Kitarri krihvid on teatavasti sirged ja seepärast on poognaga võimalik mängida ainult kahel äärmisel keelel. Kui aga Jimmy tõmbas poognaga üle kõigi keelte, tulid võimendist ennekuulmatud helid. Pärast töötas Jimmy selle võtte välja ja kasutas seda korduvalt. 1966. aastal sai Jimmy'l stuudiomuusiku elust villand. Liiga palju tuli mängida "prahti". Mängida edasi plaatidele seda, mis on kellegi poolt ette kirjutatud, ei olnud talle enam vastuvõetav
Ainult vaikselt, vaevalt märgatavalt raputas ta pead. «Kas kuuled, vanamees,» ütles Oodo uuesti, «sinu poega praetakse seal elusalt. Teeb see sulle rõõmu?» Jälle ei vastanud Tambet midagi, aga seekord libises koguni kerge naeratus üle ta näo. See naeratus ütles: «Oleks mu Jaanus veel põlevas majas, ei see laseks ennast kui põrsast praadida. See põrsakene võtaks panni vartpidi ja ehiks kokkade päid.» Korraga kuuldi tule vingumise Ja praksumise läbi äkilist, läbitungivat kiljatust. Vaene Maanus oli leekide vahele sattunud. Üheks silmapilguks paistis tema kahvatu, valust viltukistud nägu pööningu luugi vahel. Siis langes tükk katust sisse, kitsad leegikeeled vuhisesid sinna-tänna -- ei muud häält enam, ainult tule pragin . . . 89 Kes karjatust olid kuulnud, jooksid kokku ja küsisid aralt, kas see «tema ise» olnud? Aga need, kes õnnetu tuleroaks saanud poisi nägu olid näinud, raputasid vaikselt pead
on – nii kaua kui me tööd teeme...“. Ta ei öelnud seda ebaviisakalt, isegi mitte üleolevalt (nagu alates lk 102). mõned); ta lihtsalt esitas seda kui fakti. Kümmekond sekundit hiljem loivab õpilane prügikasti juurde, ohkides ja pobisedes: „No ma viskan Meeskonnaõppe mentorirollis olin ma selles koolis märganud, et mitmed õpetajad ei paistnud siis ära, viskan ära, nää-nää-nää (vaevukuuldava vingumise saatel)...“. hoolivat sellest, kui õpilased oma iPodid tundi kaasa tõid ja neid mängitasid; peaasi, et nad oma 22 23 Õpetaja eirab taktikaliselt seda „kõrvalist teisest käitumist“ ning näeb silmanurgast, et õpilane on arutelu, et teadvustada õpetaja muret ja saavutada teatav ühine arusaamine ning töötada
annaabi.ee 
