2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne). Ümarmaterjalide koguse mõõtühikuks on m3 tihumeeter ja see näitab palkide tegelikku mahtu, palkidevahelist ruumi mitte arvestades. Palkide ruumala leitakse vastavate mahutabelite järgi
Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) metsad kaitsevad maapinda ja vett 4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali 9) metsad hävitavad õhus kahjulikke mikroobe Mis on tarbija puit? Saematerjal, paberipuit, vineeripakud. Suurimad metsatööstusettevõtted. Imavere saeveski Järvamaal. Mida valmistatakse saepurust ja laastudest? Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina-ja mööbliplaate. Kuidas tehakse vineeri? Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhukesed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale. Tuntumad mööblivabrikud. Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse.
kasutatavat puitu. · Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid · puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ning mets jõuaks perioodiliselt taastuda. · Metsatööstus on puidutööstuse üks allharusid, selle toodangu moodustab tarbe- ja küttepuit. · Tarbepuit: saematerjal, paberipuit, vineeripakud · Eesti üks suuremaid ja moodsamaid metsatööstusettevõtteid on Imavere saeveski Järvamaal · Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina- ja mööbliplaate · Puitkiud- ja puitlaastplaate valmistatakse Püssis ja Pärnus · Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. · Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha
osatähtsus on langenud poole võrra. § Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu. § Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid § Metsatööstus on puidutööstuse üks allharusid, selle toodangu moodustab tarbe- ja küttepuit. § Tarbepuit: saematerjal, paberipuit, vineeripakud § Eesti üks suuremaid ja moodsamaid metsatööstusettevõtteid on Imavere saeveski Järvamaal Rajaleidja videoklipp metsalangetamises § Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. § Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha kas töötlemata palkidena või saadetakse puidutööstusettevõtetesse töötlemiseks. § Puitu töödeldakse mehaaniliselt ja keemiliselt.
tuuleenergia omad samuti. Keemiatööstus Keemiatööstus kohaliku toorainena kasutab põlevkivi, millest toodetakse kütteõli, bituumen, uttegaas. Metsandus Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine a. metsa istutamine b. väetamine c. kuivendamine d. harvendamine e. jne Metsatööstus Metsatööstus on metsa mõtekas kasutamine. Metsatööstus toodab A. Tarbepuitu (saematerjal, paberipuit, vineeripakud) B. Küttepuit Mööblitööstus Mööblitööstus kasutab tänapäeval väga palju saepuru mis pressitakse saepuruplaadiks. Puidutööstus Sinna alla kuuluvad metsatööstus, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Põllumajandus Sõltub väga palju looduslikest teguritest. Otra, nisu ja kaera kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust: kasvatatakse õuna-, prini-,ploomi-, kirsipuid ja marjapõõsaid.
Kestab 10-12 tundi. Elektrilise kuivatamise puuduseks on kõrge hind suure energiakulu näol. 8.Puidust saematerjalid ja pooltooted 1)Ümarmaterjalid-kujutavad endast okstega laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad alaliikideks: 1)palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m; 2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m; 3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m; 4)laastupakud, läbimõõt vähemalt 140mm ja pikkus 0,5-0,7m; 5)vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200mm, pikkus 1-2m. Ümarmaterjal valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud lehtpuust. 2)Saematerjal-saadakse palkide pikisaagimisel. 1)poolpalgid; 2)servatud palgid; 3)servamata lauad, paksus 13-100mm; 4)servatud lauad, paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; 5)prussid, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus üle 100mm; 6)latid, paksus alla 100mm; 7)liiprid.
Sangla Tartumaal. Kuivendatud turvast kasutatakse peamiselt küttebriketina, aga ka väetisturbana. Roheline energia – hüdroenergia (Linnamäe Jägala jõel), tuuleenergia (Virtsu, Lääne-Eesti saared, Viru-Nigula, Pakri). Tänapäeval on taastuvaenergia osatähtsus energia kogutarbimisest suurenenud 10 % (samas elektri kogutarbimises vaid 1,5 %). Metsatööstus on puidutööstuse üks allharusid, mis toodab nii kütte- kui tarbepuitu (saematerjal, paberipuit ja vineeripakud). Eesti üks suurimaid metsatööstusettevõtteid on Imavere Saeveski Järvamaal (aga ka Püssis ja Pärnus). Väheväärtuslik puit läheb kütteks ja tuletikkudeks (Viljandi). Keemilisel töötlemisel tehakse tselluloosi (paber ja papp). Põllumajandusest hõlmab peamise loomakasvatus, kuna meie kliima soosib heina ja söödateravilja kasvamist. Peamine on piimakarjandus, teisel kohal seakasvatus, vähemal määral kasvatatakse lambaid ning suure osatähtsusega on ka linnukasvatus (Tallegg)
asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind. 8. Puidust ehitusmaterjalide liigid Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse
hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad järgmistesse alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4...7 m; · peenpalgid, läbimõõt 80...140 mm ja pikkus 3...7 m; · ümarlatid, läbimõõduga 30...80 mm ja pikkusega 3...7 m; · laastupakud, läbimõõt vähemalt 140 mm ja pikkus 0,5...0,7 m; · vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200 mm, pikkus 1...2 m. Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm;
Kõik puidust ehitusmaterjalid võib jagada 5 rühma. Ümarmaterjalid. Need on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud. Ümarmaterjalid jaotuvad omakorda. Alaliik Ladva läbimõõt Pikkus Palgid vähemalt 140 mm 4...7 m Peenpalgid 80...140 mm 3...7 m Ümarlatid 30...80 mm 3...7 m Laastupakud vähemalt 140 mm 0,5...0,7 m Vineeripakud vähemalt 200 mm 1...2 m Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust. Vineeripakud valmistatakse peamiselt lehtpuust (kasest). Saematerjalid. Need saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid on (vaata joonist 3.9.1): poolpalgid – lõhki saetud ümarpalk; servatud palgid – kahest küljest saetud; servamata lauad – paksus 13...100 mm; servatud lauad – neljast küljest saetud, paksus on 13...100 mm, laius
annaabi.ee 
