saunadetailid, aiamööbel 3) Termo-D okaspuit; 212 °c: välisvoodri materjal, välisuksed, aknaluugid, väliskonstruktsioonid, saunad, vannitoad, põrandad, aiamööbel 4) Termo-D lehtpuit; 200 °c: Sama, mis termo-S. Materjal tumedam. 41. Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist? Millist puitu kasutatakse Eestis treispooni tootmisel? Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus (sõltuvalt vineeripaku läbimõõdust enamasti 8 tundi, tihedama tekstuuriga puidu puhul kauem). Treispooni valmistatakse Eesis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. 42. Mis liiki ja milliste omadustega puidukiudu kasutatakse puitkiudplaadi tootmisel Eestis? Pehme PKP: Kuiva meetodi puhul on eelistatud lehtpuit, kuna kiududevahelised
Ebapiisav valgustusraiete maht ei taga metsamajanduse pikaajalist ühtlast arengut ning puidutööstuse varustamist kvaliteetse toorainega. ooldusraietega kujundatakse uuendusraie ikka jõudva puistu koosseis ja maakasutusest saadav tulukus. Metsa kasvatatakse ja selle koosseisu kujundatakse majandusliku tulu saamise eesmärgil tulenevalt turul valitsevast nõudlusest teatud sortimentide järele. Kehtivad hooldusraiete normatiivid ei luba suuremas hõreduses kallimate sortimentide (nt kase vineeripaku) kasvatamist. Meede: Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine. Selleks : · Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja olulisusest ning selleks juhendmaterjalide koostamine. · Hooldusraiete teostamise võimalda mine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamises. · Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine
Spindli pöörete arv (p/min) 145-220 2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt Tvah 60 K t K m V Al = t + t4 = = 31.2 m 3 / vah. V - spooni väljatulek ühest pakust, m 3 t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek t =t1 +t 2 +t 3 +t 5 +t 6 +t 7 + t 8 +t 9 = 14 sek. t1 - spoonipaku asetamise aeg pinki, sek t 2 - spoonipaku kinnisurumise aeg, sek t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D - d p ] t1 = = = 22 sek.
Treispooni lõikamise pingi tootlikkusest sõltub poolautomaatliini tootlikkus. Tootlikkuse saab arvutada valemiga Tvah 60 K t K m V 480 * 60 * 0,9 * 0,95 * 0,039 Al = = = 27,8 m 3 / vah. t + t4 14 + 20,53 Iga kolme tunni järel tera vahetuseks 10 minutit. V - spooni väljatulek ühest pakust, m 3 t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek t =t1 +t 2 +t 3 +t 5 +t 6 +t 7 + t 8 +t 9 = 14 16 sek. t1 - spoonipaku asetamise aeg pinki, sek t 2 - spoonipaku kinnisurumise aeg, sek t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D - d p ] =
Spindli pöörete arv (p/min) 145-220 2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt Tvah 60 K t K m V Al = t + t4 = = 31.2 m 3 / vah. V - spooni väljatulek ühest pakust, m 3 t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek t =t1 +t 2 +t 3 +t 5 +t 6 +t 7 + t 8 +t 9 = 14 sek. t1 - spoonipaku asetamise aeg pinki, sek t 2 - spoonipaku kinnisurumise aeg, sek t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D − d p ] t1 = = = 22 sek.
omadustega puudelt. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla (1000 m2). Kase kultiveerimisega alustati Soomes 1960-ndatel ja selleks vajalik seeme koguti plusspuudelt ja plusspuistutest. Seitsmekümnendate alguses töötati Soomes välja uus meetod kvaliteetsete seemnete saamiseks kilehoonetes. Tõuke selleks andis ka puidutööstuse suur nõudlus kvaliteetse kase vineeripaku järele. Katmikala seemlaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Soomes toodetakse enamus metsakultiveerimiseks kasutatavast kaseseemnest katmikala seemlates. Ka Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Soome kogemuste põhjal võib 1000 m2 pinnaga kase katmikseemla toota ca 23-30 kg seemet aastas
saanud tarbesortimente andvad kased ja puistut kasvatatakse lõppraideni puhtmännikuna. Kui on vajadus, teostatakse 10-15 aastat enne lõppraiet puistus SR. 2. Kaasikud Kask on looduslikult kergesti uuenev, valgusnõudlik ja kiirekasvuline puuliik. Sõltuvalt sellest, on meil tegemist aru- või sookasega, on erinevad ka nende hooldusvõtted hooldusraietel. Hooldusraied on vajalikud arukaasikutes viljakamatel kasvukohtadel ja meie peasihiks on kvaliteetse vineeripaku kasvatamine. Põhimõtted on umbes samad nagu männikute puhul. Ks moodustab sageli liitpuistud, kus II rindes on kuusk. VR I etappi kaasikutes pole vaja. II etapis harvendatakse puistut mõõdukalt ja välja raiutakse Re ning allajäänud Ks. Säilitatakse Ku, Mä ja väärislehtpuud. Hb säilitatakse vaid vähesel määral, valides sirged ja head puud. Puistu täius peaks jääma 0,7-0,8 piiresse. Harvendusraie-eas on puud kaasikutes tugevalt diferenseerunud. Välja
annaabi.ee 
