2. Inimressurss (Töö) 3. Kapital (materiaalsed vahendid) Maa iseärasused: · Looduse and, pole loodud inimtööga · Ruumiliselt piiratud · Tootmisvõime on piiramatu · Erineb kvaliteedist · Kasutamine mõjutatud asukohast MAA TULU ON RENT 10. Töö · Töö on kehaline või vaimne pingutus, sihipärane tegevus, panus toodete ja teenuste valmistamisse. · Tuleneb töötaja võimetest, oskustest ning vilumustest. 11. Kapital · Kapital on asi või varaline õigus. · Liigitatakse: · Põhikapital on vara. Mille kasutusaeg on üle 1 aasta. Masinad, hooned. · Käibekapital on vara, mille suurus äritegevuse käigus pidevalt muutub. Tooraine, materjal, raha, ka ostjate võlad. ******MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED******** · MIDA toota? Ja kui palju? · Toota tuleb seda mida on vaja ja mis rahuldab tootja vajadusi. 1.2. KUIDAS toota? * kasutada tööjõudu või tehnoloogiat
Kristi Vinter: me liigume hariduses tagasi inimlike põhiväärtuste juurde ,,Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusteadlane Kristi Vinter, kellega vesteldi haridusest ja kasvatusest ning arutleti selle üle, milliseid muutusi vajab tänane kool. Kristi Vinteri sõnul on kasvatusel ja haridusel mõnevõrra erinevad tähendused: ,,Oma mõistust me harime, hariduse võtmes me räägime oskustest, teadmistest ja vilumustest. Aga rääkides kasvatusest, siis oma iseloomu me kasvatame. Kasvatuse kese on see kujunemine ja muutumine inimesena. Kui võtame vastsündinud lapse, kel on geneetiline potentsiaal kellekski kujuneda, siis see vaimsuse pool tähendab selles inimkeskkonnas inimeste mõjul ja toimel nende potentsiaalide avamist. See, millised kasvatajad selle lapse teele satuvad, hakkab kujundama seda potentsiaali, mis temast võiks realiseeruda
oodatakse, aga mitte nii, nagu õige oleks. Ka vahetu juhi hinnangud töötajatele on sageli subjektiivsed ja ebatäpsed. Levinumad käitumise hindamiskriteeriumid on koostöö, abivalmidus, töö organiseerimine, töössesuhtumine, enesearendamine, loomingulisus, täpsus, kiirus, rahulikkus, initsiatiiv, verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, enesearendamine. Töösooritus oleneb inimese oskustest, teadmistest, vilumustest, võimetest, motivatsioonist, töörahulolust, rollitajust, kutse-eetika põhitõdede tundmisest, innovaatilisusest, paindlikkusest, keskkonna tunnetamisest ja muust. Seni on hindamisel kõige sobivamaks peetud töötulemusi (kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed) iseloomustavaid näitajaid. Aga ka need pole ideaalsed. Kuigi töötulemusi on lihtsa töö hindamisel kerge mõõta ja omavahel võrrelda, kaasnevad ka probleemid.
Samal ajal aga kaupa loonud abstraktne töö kui kulutatud lihaste ja närvienergia on koguseliselt täiesti mõõdetav. Sellepärast on mõõdetavad ja omavahel võrreldavad ka selle töö poolt loodud kaupade väärtused. (Kumm, 1998, 41) Töötavate inimeste tegevus on alati konkreetne ning nad teevad sihipärast konkreetset tööd. Konkreetse töö vorm ja sisu on lõputult mitmekesine, olenedes konkreetse inimese võimetest, vilumustest ja vajadustest. Töötav indiviid määrab vastavalt oma eesmärkidele, millist konkreetset tööd tal tuleb teha. Konkreetne töö nõuab inimeselt oma tööjõu panustamist, teiselt poolt aga vajalike töövahendite kujul asjastatud tööd. Ühiskonnas, kus toimub kaubatootmine, tekivad töö käigus kulud, mis tulenevad töövahendite kasutamisest ja töötlemisest. See-eest aga saab töö tegijast konkreetse töö produkti omanik. Töö produktil on
aktiivselt osaleda. 3-4 aastaste kõne areng Smith' ja Cowie (2008) sõnul on 3 aastase kõne üldjuhul mõistetav täiskasvanutele ka väljaspool perekonda. Sõnavara sisaldab umbes 1000 sõna, lausungid on muutunud pikemaks ja keerukamaks, laps suudab teatud piirangutega osaleda vestluses, kuigi teemakäsitlus toimub olevikus. Sõnavara sisaldab omadussõnu, sõnu tervikobjekti osade tähistamiseks; ajaga (pärast, enne jms), ruumiga (sees, peal, koos) seotud sõnu. Vilumustest hoolimata leiab aset lingvistiliste süsteemide pidev täiustamine. Kolmas ja neljas eluaasta ongi grammatika kujunemise aeg. Lapsed hakkavad kasutama kolme neljasõnalisi lauseid, milles sagedamini esinevad alus, öeldis, sihitis. Kolmandal eluaastal hakkab laps kasutama mitmust ja sõnade erinevaid vorme. Neljandal eluaastal omandab laps rea reegleid. Sel perioodil ilmneb üleregulatsiooni nähtus, mis seisneb ebareeglipäraste sõnade reeglipärastes kasutamises (joos, lugeb jne)
kõrge, nina ulatub teravalt ette, selgroog on tahapoole kumeras, habemekasv on nõrk ja korrapäratu. Asteetilismuskulaarne tüüp laiaõlgne, kummunud rinnaga, tugeva kehaehitusega, munakujuline nägu, luustik tugev, käed/jalad suhteliselt lühikesed. Püknik ümar paksuke, kõhuümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu, nägu ümar, lihastik mõõdukas, jäsemed nõrgad ja väiksed. VÕIMED 1. Võimete erinevus teadmistest, oskustest, vilumustest. Ehki võimed peegelduvad vilumustes, oskustes ja teadmistes, ei võrdu need mingil juhul viimastega. Ennekõike näitavad võimed seda, kui kergesti inimesed omandavad mingil alalvajalikke teadmisi ja oskusi, kui kiiresti edeneb neil uue õppimine. Võimed on teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise võimalikkus, mille realiseerimine oleneb seesmisest motivatsioonist ja keskkonnatingimustest (ilma soodsate tingimustetaõpivõimaluste, perekonna toetuseta jne võimed känguvad).
liikumissuuna-, kuju-jm füüsiliste tunnustena; tähenduse tasemel info ikoonis puudub; - ikoon ei samastu passiivse järelaistingu või järelpildiga, vaid ta on subjektiivselt lokaliseeritud ruumis ning on funktsionaalne kesknärvisüsteemi kõrgemate tasandite poolt vahendatud aktiivne infotöötluse tasand; - skanneerimine ikoonist lühimällu toimub järjestikku üks infoühik ühes ajaühikus, kusjuures, järjekord sõltub hoiakust, harjumustest, tähelepanust, vilumustest (nt lugemine vasakult paremale); - mida intensiivsem on ärritus, seda kestvam ikoon. 62. Pikaajaline mälu. Pikaajalises mälus talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused 63. Materjali kodeerimine laiab aset
kehaehitusega, nägu piklik , laup kõrge, nina ulatub teravalt ette, selgroog on tahapoole kumeras, habemekasv on nõrk ja korrapäratu. Asteetilis-muskulaarne tüüp- laiaõlgne, kummunud rinnaga, tugeva kehaehitusega, munakujuline nägu, luustik tugev, käed/jalad suhteliselt lühikesed. Püknik- ümar paksuke, kõhuümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu, nägu ümar, lihastik mõõdukas, jäsemed nõrgad ja väiksed. VÕIMED 1. Võimete erinevus teadmistest, oskustest, vilumustest. Ehki võimed peegelduvad vilumustes, oskustes ja teadmistes, ei võrdu need mingil juhul viimastega. Ennekõike näitavad võimed seda, kui kergesti inimesed omandavad mingil alalvajalikke teadmisi ja oskusi, kui kiiresti edeneb neil uue õppimine. Võimed on teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise võimalikkus, mille realiseerimine oleneb seesmisest motivatsioonist ja keskkonnatingimustest (ilma soodsate tingimusteta-õpivõimaluste, perekonna toetuseta jne võimed känguvad).
annaabi.ee 
