28.03.13 M. P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Katse viidi läbi 10 viltpliiatsi värviga. Katse tulemustest on näha, et paberil kajastuvad kollane, punane (roosakas), sinine ja ka Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine roheline (ilmselt kollase ja sinise segu) värv. Sellest võib järeldada, et kromatograafilisel meetodil.
KÕIK ON INIMESED Referaat "Kollase viltpliiatsi ots võib olla mõne maailma algus." Karl Martin Sinijärv Kui kollase viltpliiatsi ots oleks millegi uue tundmatu algus, huvitav, kas kellegi pinalist või laualt leiaks veel mõne rõõmsavärvilise paberimäärija. Arvatavasti võiks usin otsija avastada mõne üksiku kas hoolsalt peidetult sahtlipõhjast või diivani tagant tolmurullide seast. Tavaline inimene pole kunagi tervitanud särasilmil vaimustudes midagi enneolematut ja uuenduslikku. Enamik teaduse,- kunsti- ja loomeinimesi on saanud oma liigagi kaua oodatud tunnustuse pärast surma. Oma eluajal on nad elanud
· Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Ravi · Õige diagnoosi korral on ravi üldiselt väga efektiivne. · Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate. · Eestis on saadaval: · 5% permetriin Nix kreem · Spregal aerosool · 20% benzylbenzoat salv · 10% väävlisalv
Kasutamine / doseerimine: Kasutada lahjendamata. Pihustada 20-30 cm kauguselt otse esemetele nii, et pind saaks täielikult niisutatud või pihustada puhastuslapile ja pühkida. Optimaalne pinna katvus ca 15 ml/m2 ning toimeaeg 15 min. pH: 9 kasutuslahus Eriotstarbeline: GR2 graffiti eemaldaja (värvitud pinnad) Kasutuskohad: Värvitud pindadelt plekkide eemaldamiseks. Omadused: Vedel, veega segunev, lahustipõhine aine graffiti-, kriidi-, aerosooli-, huulepulga-, värvi- ja viltpliiatsi- ning lateksvärviplekkide eemaldamiseks värvitud pindadelt. Efektiivne. Käepärane pumbaga pudel. Lihtne kasutada. Värvus: läbipaistev. Kasutusjuhend: Raputage pudelit ning pihustage vahendit puhastatavale alale (katsetada esmalt kõrvalises kohas). Hõõruge küürimis-vahendiga. Loputage veega hiljemalt 2 min. möödudes pihustamisest. Vältige aine sattumist nahale. Silma sattumisel loputage kohe rohke veega (15 min) ja pöörduge arsti poole
Jahutisse suubuv veeaur jahtub ja kondenseerub veeks. Vesi koguneb vastuvõtjasse. Nii saadakse looduslikust veest puhas vesi, ilma lisaaineta. Kutsutakse seda destilleeritud veeks. Lisandained jäävad destillatsioonikolbi. Erinevatel ainetel on ka erinev keemistemperatuur. Paberkromatograafia. Filterpabeririba tilgutatakse tilk uuritavat lahust, nt tinti, või tehakse viltpliiatsiga täpp. Filterpaber riputatakse vertikaalselt klaasisilindrisse, alumise otsaga vette. Tint või viltpliiatsi värv koosneb tavaliselt mitmest erinevast värvainest. Vesi imbub alt paberisse, tõuseb ülespoole, võttes endaga kaasa tindi/viltpliiatsi värvaineosakesi. Hiljem on näha kui paberile tekib mitu erinevat värvilaiku. Lähteaine lagunes mitmeks erineva värvusega aineks. Lahuse protsendilisus 10 Lahustunud aine ja lahuse massivahekorda nimetatakse lahuse protsendilisesuseks.
d. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. e. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. f. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita, kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrata vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrata õhutemperatuur [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 g. Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V . [dm3]): P0 T
Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. d. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. e. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17- 0.22g. f. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. g. Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P V T0 V0 = P0 T h. Leida õhu tihedus M gaas [ g / mol ] g
alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 = Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P0 T Leida õhu tihedus normaaltingimustel
arvutused)? Vaja läheb CO2 ballooni, korgiga kolbi, kaalu, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Kolvi kaelale tehakse vildikaga märge korgi alumise serva kohale. Siis kaalume kolvi koos korgiga. Siis laseme kolbi 7-8 minutit CO2. Sulgeme kolbi kiiresti korgiga ja kaalume jälle. Kordame CO2 lisamist ja kaalumist kuni kaalumisel tuleb samasugune mass. Siis tuleb kolvi maht määrata, täites see veega viltpliiatsi märkeni ning mõõta vee ruumala mõõtesilindriga. Termomeetri ja baromeetri abil fikseerime temperatuuri ja õhurõhu laboris. Seejärel leiame gaasi mahu kolvis V0=P*V*T0/P0*T, õhu tihedus normaaltingimustel 1,29g/dm3, mass mõhk = põhk * V0, kolvi ja korgi mass m3=m1-mõhk, CO2 mass mCO2=m2-m3, CO2 suhteline tihedus õhu suhtes D=mCO2/mõhk. 40. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu
Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2’e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita, kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 P0 T Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]):
tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P V T0 V0 = P0 T Leida õhu tihedus normaaltingimustel M gaas [ g / mol ] g õhk 0 = , 3 => õhk
Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2’e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel. Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P V T0 V0 P0 T
tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 = Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P0 T
tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil V. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P0 T
Plekieemaldusaineid kasutatakse eemaldamaks vette lahustumatuid plekke tekstiilidelt ja kõvadelt pindadelt. Plekid on oma koostiselt erinevad, nii et ühe pleki eemaldamiseks tuleb ehk kasutada erinevaid aineid. Pleki eemaldamist tuleks alustada siiski lahjematest ainetest. Kõige parem on algul proovida lihtsalt vett. Koostis 1. Lahustid • aviobensiin ja etüleenid, mis eemaldavad rasva-, õli-, tõrva-, vaha- ja õlikriidiplekke • piiritus, mis aitab eemaldada viltpliiatsi-, huulepulga-, rohu-, vaigu- ja ravimiplekke • atsetoon, mida kasutatakse tsellulooslaki-, küünelaki- ja liimiplekkide eemaldamiseks. 2. Erinevad happed, mis aitavad eemaldada rooste-, karastusjookide ja ravimiplekke. 3. Talk või kriidipulber, mille ülesandeks on siduda ligunenud mustust. 4. Lõhnained, mis teevad kasutamise meeldivaks. • Närimiskummi eemaldusained kõvendavad närimiskummi kiiresti ja seda saab
annaabi.ee 
