Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"villidega" - 13 õppematerjali

Kehaosade külmumine ja kuumenemine-tagajärjed
20
pptx

Kehaosade külmumine ja kuumenemine, tagajärjed

Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda see võib põhjustada vigastusi nahal. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Nimetu
20
doc

Nimetu

Paljunemine Lillkapsas õitseb sõltuvalt maist kuni augustini, seemned aga valmivad juulist septembrini. See on ühekojaline putuktolmneja. Taim ise on iseviljastuv ehk partnerokarpne. Seemned valmivad, kui õisikute vananedes puhkevad õied. Õied pole kuigi suured (läbimõõt on 1,2-2,6cm), kuid see-eest õiekobarad on tihedad (3-15cm pikad). Õielehed on valged, helekollased või kollased ja näevad välja, nagu oleksid villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder, mis on 6-8,5 cm pikk. Välimuselt on silindrikujuline, vahepeal natuke lapik, mügaraline ja lühikese tipuga. Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud. Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast.

Varia → Kategoriseerimata
3 allalaadimist
Lillkapsas
11
odt

Lillkapsas

Lillkapsas õitseb sõltuvalt külviajast maist augustini. Seemned valmivad juulist septembrini. Ta on ühekojaline (emas- ja isasõis paiknevad ühel taimel) putuktolmleja. Taim on partenokarpne ehk iseviljastuv. Õisiku vananedes õied puhkevad ja valmivad seemned. Õiekobarad on tihedad, 3­15 cm pikad. Õied pole kuigi suured, nende läbimõõt on 1,2­2 cm, harvem kuni 2,6 cm, peente õieraagudega. Õielehed onvalged, helekollased või kollased ja lainelised või köbrulised, justkui villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder. Kõder on 6­8,5 cm pikk, tavaliselt silindrikujuline, vahel natuke lapikuks litsutud, mügaraline ja lühikese tipuga. Esimeste tõusmete ilmumisest kuni tehnilise küpsuse saabumiseni kulub 90­120 päeva, seemnete valmimiseni 200­240 päeva. 4 Kasvatamine 2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsas . Põldude all oli 1,15

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL
40
odp

LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL

mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike. Tugev sügelus on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade süljele või väljaheidetele, põhjustades kratsimist. Haigus levib nahk-naha kontakti teel, sageli käest kinni hoides, voodi korrastamisel või teiste otseste kontaktide teel. Sümptomid: ● Intensiivselt sügelev lööve erinevate elementidega- kühmude, täppide ja villidega, sageli kätel ja jalgadel ● Lööbe lähedal on sageli näha peened looklevad jooned ● Sügelus intensiivistub öösel ja kuumas ● Teised pereliikmed võivad olla nakatunud Mida teha? ● Hoidke laps kodus ● Selgita välja, kus ja kellelt laps nakkuse sai, et vältida edasist nakatumist ● Raviks määratakse Wilkinsoni salvi (imikute ravimisel tuleb salvi segada pooleks vaseliiniga), kuid ka 5% elavhõbedasalvi

Meditsiin → Meditsiin
6 allalaadimist
Viirused-bakterid ja GMO
10
docx

Viirused, bakterid ja GMO

sealhulgas antikehade tootmise Levinumad viirushaigused inimestel Epideemia – hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse Pandeemia – väga suurtel aladel leviv epideemia Glükovalk – valk, mille külge on lisatud süsivesik Kondüloomid – papiloomiviiruse põhjustatud näsad suguelunditel Gripp Hepatiit Rõuged HIV /aids Palvik. Valulikud Sümptomiteta Nhk kattub villidega Sümptomiteta silmad. Ülemiste hingamisteede ärritus. Piisknakkus Verega kokkupuude Otsene kontakt Keha vedelikud Bakterite levik ja paljunemine Antibiootikumid – ained, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks Laia toimespektriga antibiootikumid – antibiootikumid, mis hävitavad mitut liiki baktereid Kitsa tiomespektrig antibiootikumid – antibiootikumid, mis mõjuvad ühele bakteriliigile

Bioloogia → Mikrobioloogia
15 allalaadimist
Herpes
5
doc

Herpes

SPF>15) ning vältida huulte vigastamist. Kui herpese sümptomid kestavad kauem kui 2 nädalat, võtke ühendust oma perearstiga. HSV1-st võib välja areneda ka herpes stomatitis, mille tunnusteks on kõrge palavik, üleüldine ebamugavustunne, ohtrad valusad valkjad haavandid suus ja huultel. Mõnikord võivad sellega paralleelselt ilmneda ka tavalised herpese nähud huultel. Kuidas aga tunda ära, et tegu on just herpesest tingitud villidega, mitte mõne muu haigusega? Herpese villid on teistest villidest eristatavad oma välimuse ja asukoha poolest - need asuvad enamasti huule peal või suu vahetus läheduses. Iga uue herpesepuhanguga tekivad villid ikka enam-vähem samasse kohta. Kui herpese vastu medikamente mitte tarvitada, kaovad need iseeneslikult tüüpiliselt 8-12 päeva jooksul, kusjuures vahepealsetel päevadel läbitakse järgnevad 5 etappi: 1.-2. päev: kipituse ja kiheluse faas

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Esmaabi
4
rtf

Esmaabi

1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt

Meditsiin → Terviseõpetus
98 allalaadimist
Tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid
14
odt

Tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid

· Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. · Ära hõõru külmunud piirkonda ­ see võib põhjustada vigastusi. · Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. · Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. · Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu

Meditsiin → Ohuõpetus
23 allalaadimist
Esmaabi andmise juhend
15
doc

Esmaabi andmise juhend

- Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. - Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. - Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. - Ära hõõru külmunud piirkonda ­ see võib põhjustada vigastusi. - Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral: 1) Kaitse külmunud kehaosa külma eest. 12 2) Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse termolinaga ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. 3) Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.

Meditsiin → Esmaabi
40 allalaadimist
Esmaabi
12
doc

Esmaabi

ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt

Meditsiin → Taastusravi alused
63 allalaadimist
MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

Spooride sattumisel inimorganismi veenisiseselt võib kujuneda sepsis ehk veremürgitus. 9 Haigusnähud Siberi katkul on kolm vormi: naha-, soole- ja kopsuvorm. Nahavormi korral ilmub pärast nakatumist 3-5 päeva jooksul nahale valutu sõlmeke, mis muutub sissetõmbunud keskkohaga vesivilliks. Haigusele on iseloomulik suure villi ümber tekkivad väikesed villid. Villid lõhkevad ja 24-36 tunni jooksul tekib nahal villidega ümbritsetud haavand, mis kattub iseloomuliku pruunjas-musta koorikuga. Haavand ei ole valus, mäda sealt ei eritu. Pärast ravi alustamist kuivab haavand 1-2 nädalaga ja koorik eraldub. Nahavormiga kaasneb palavik, halb enesetunne, peavalu ning kahjustatud piirkonnas tekib lümfisoonte ja lümfisõlmede põletik. Nahavormi puhul on suremus 5-20%. Antibiootikumravi ei muuda nahavormi kulgu, kuid pärsib tüsistuste teket. [5] Kopsuvormi korral on lõimetusperiood keskmiselt 10 päeva

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Tookeskkonnaohutuse alused
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Ära hõõru külmunud piirkonda ­ see võib põhjustada vigastusi. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit;

Majandus → Pangandus
25 allalaadimist
ESMAABI ÕPPEMATERJAL
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

· Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. · Ära hõõru külmunud piirkonda ­ see võib põhjustada vigastusi. · Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Sügav külmumine · Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral: · Ettevaatlik kannatanu käsitlus · Säilitada lamavasend · Eemaldada külmad ja niisked riided · Peatada edasine allajahtumine · Ettevaatlik ülessojendamine (tekid, soe õhk) · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia.

Meditsiin → Esmaabi
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun