......................................5 4ALPAKA LIIGID...............................................................................................................................6 4.1Alpakasid on kolme liiki.............................................................................................................6 5ALPAKAVILL....................................................................................................................................8 5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus.......................................................................................8 5.1.1Tootmine...............................................................................................................................8 5.1.2Villakiud...............................................................................................................................9 5.2Alpaka villa omadused..............................................................................
tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu:
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti
aga villaks kutsutakse ka kitsede, laamade, kaamelite ja teistelt loomadelt saadud kiude. Lammas on üks vanimaid koduloomi ja villa on inimene oma riiete tegemiseks kasutanud juba üle 10000 aasta. Villa tähis riideesemetel. Erinevad villaliigid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk. Villakiud koosneb kolmest kihist. Kõige välimine kiht on soomuskiht, mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja saada vilti. Teine kiht on koorkiht, millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus. Kõige sisemine on säsikiht, millest sõltub kiu veeimavus ning soojusjuhtivus. Villa omadused Vill on pehme, elastne ja meeldiv.
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
alates. Villa pügamine ja esmane töötlus Villa saadakse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel). Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu:
loomadelt saadud karvkatet. ⬜ Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa omadused ⬜ Villl hoiab kõige paremini soojust tänu kiu säbarustele ja elastsusele ning on see juures temperatuuri tasakaalustav. ⬜ Villast valmistatud rõivad lasevad hästi õhku läbi, kuid on soojad ning kortsuvad vähe. ⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus ⬜ Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. ⬜ Villa koostisest suurem osa on valkaine,mis koosneb peamiselt keratiinist. ⬜ Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse ◼ katterakke ◼ tüvikihti ehk pärisrakke ◼ säsikihti. Villa töötlemine ⬜ Lambaid pügatakse siis kui nende vill on kuiv. ⬜ Pärast pügamist tuleb villa pesta ,et vabaneda villarasust,villas olevast mustusest ja villarasvast
v põhiliseks Second level Third level koostisaineks on Fourth level keratiin (valk) Fifth level v koosneb kolmest kihist, välimine on soomuskiht v teine kiht on koorkiht v sisemine on säsikiht VILLAKIU EHITUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ALPAKAVILLA OMADUSED v rohkem kui 52 värvitooni v vill ei ole kare nagu v valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim lambavill, teeb kiu
ei lase läbi tuult, hingav materjal ja ei erita lõhna, mitteärritav isegi kõige õrnemale nahale, masinpestav Vill on looduslik kiud, millele teadus ei ole seni leidnud võrdset kunstmaterjali, mis oleks samaväärne mitmekülgsuselt, praktilisuselt ja sobivuselt inimesele. Vill on hingav materjal, nii nagu ka inimese keha, seega pakub soojust talvel ja imab keha niiskust suvel. Pilt mikroskoobi alt, mis näitab villakiu keerukust. Erinevate materjalide kiud läbi mikroskoobi 4 Viimasel aastakümnel on välja mõeldud järjest enam kiude ja materjale. Igaüks neist väidetavalt parem kui eelmine. Ükski suur keemiafirma ei ole leiutanud materjali, mis oleks oma keerukuselt ja funktsionaalsuselt võrdne looduslikuga. Ja ükski neist ei suuda võistelda meriinovillaga- looduse disaini triumfiga.
SISAL (SI) Tugev. Kergesti värvitav, kergesti hooldatav, tugeva läikega, looduslikult kollakas. (paber, sigaretipaber, rahatähed jne.) KOOKOS (CC) Heli summutav. Väga vetruv. Väga ilmastikukindel. Biolagunev ja kergesti süttiv. Hea vastupanu määrdumisele, niiskumisele Rõivatekstiiliks ei kasutata. (põrandaharja harjased, matid, madratsite sees, pintslid, seina-ja põrandakatted, lõng, pael) 2. LOOMSED LAMBAVILL Villakiu pikkus sõltub lamba tõust ja pügamise sagedusest. Säbarus – kiu kiharate arv pikkusühiku kohta. Tähtis ka säbaruse ühtlus. Märjalt tugevus väheneb. Väga suur elastsus, hea vetruvus. Peenus 10-160 u. Vastupidav bakteritele ja hallitusele. Kahjustavad koiotid ja mardikad. Talub halvasti päikesevalgust. Hõõrdumisel võib tekkida staatiline elekter. Halb soojusjuht. Värvus: sõltub lambatõust. Valge, must, hall, pruun, laiguline.
Lõuna-Ameerikas veoloomana ja teda kutsutakse Andide kaameliks. Laamavilla pügatakse 1-2 korda aastas, tavaliselt varakevadel. Laamavill koosneb nii jämedast, mitteelastsest ja läiketa pealiskiust kui ka peenest ja pehmest aluskiust. Laamavill on musta, pruuni või valget värvi. Värvipigment asetseb villakiu selgelt eristatavas südamikus. Laamavill ei ole nii peen kui kaamelivill, kuid selle tõmbetugevus on suhteliselt suur. Laamavilla parimad omadused on soojus, kergus ja tugevus. Laamasid on villa andmise seisukohalt kahesuguseid: kerge vill
Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elastne · Halva soojusjuhtivusega · Tõmbetugevus väike · Märjalt venivus suur Põletamine (paksem vill): Süttimiseks kulub veidi aega, põleb puhangutena ehk süttib ja kustub tihedalt, kiu leegist eemaldamisel kustub või hõõgub aeglaselt edasi
juuksekarva põlemise lõhna. Põlemisejäänus on must või hall söestunud pigistamisel lagunev kera. Vees keetmisel lahustub mitmeid villa osiseid ja vill muutub karedaks. Alused mõjuvad villale hävitavalt. Happeil, ka kõige kangemaid, seda omadust nii suurel määral pole. Kestval mõjutusel ja soolhappe või väävelhappega keetmisel hakkab vill avaldama lagunemise tunnuseid. Lamba villa tüübid Võimalusi, mille järgi villa jagada, on palju. Aluseks võib võtta villa peenuse (villakiu diameeter), villa kiu tüüpide osakaalu villakus, villa värvuse, villakiu pikkuse jne. Villa kvaliteedi järgi jaotatakse lambaid pool-, poolpeen-, pooljäme- ja jämedavillalammasteks. Kõige kvaliteetsemaks villatüübiks on peenvill. Villa looduslik värvus on valge, must, hall või pruun ning see oleneb looma karvkatte värvusest. Lambavillaks, mille tähis on WO nimetatakse ainult seda villa, mis on saadud lammastelt pügamise teel
3. Tex - 1000 m (1 km) pikkusega kiu raskus grammides. 1 tex = g / 1000 m 1g materjali, jämedusega 1 tex, on 1000 m pikk. Mida jämedam on kiud (või niit või lõng), seda suurem on number. Tex-süsteemis kasutatakse järgmisi mõõtühikuid: Tex = g/km; detsitex (dtex) = ; kilotex (ktex) = kg/km; millitex (mtex=mg/km) Seega, 1 tex = 1000 mtex = 0,001 ktex Meetrilise numbri ja texi vahelist seost väljendatakse: Tex = 1000/ Nm Näiteks: puuvillakiu Nm = 4500 - 8000; 1-4 dtex villakiu Nm = 200 - 5000; 5000 - 200 mtex 4. Den (denjee) - 9000 m pikkusega kiu raskus grammides 1 den = 1g/ 9000m Denjee on tex-süsteemi erivorm. Näiteks: Loodusliku siidi jämedus on 1,8 - 1,19 den Tehissiidi jämeduseks on 3,44 - 2,00 den Peen puuvill, vill, kasmiir on 1 - 3 den Enamik rõivaste valmistamiseks sobivad kiud on jämedusega 1-7 den, vaipade valmistamiseks sobilikud kiud on 15 -
Inimese juuste pinnal on selline soomuste kiht vähem välja arenenud ja saunas pestes ei ole vaja karta, et juuksed vildiks muutuvad. Vill on nagu puuvillgi väga hügroskoopne ja seetõttu hügieeniline materjal. Märjalt on villa tugevus märksa väiksem kui kuivalt. Valgu makromolekulis määrab tema vastupidavuse vabade NH2 ja COOH rühmade olemasolu. Valgu makromolekule ühendavad omavahel põhiliselt H-sidemed. Lahjade hapete ja leelistega villakiu lühiajalisel töötlemisel tema tugevusomadused ei muutu. Tõstes temperatuuri ja suurendades leelise kontsentratsiooni, hüdrolüüsub keratiin kiiresti. Hapetele on villakiud vastupidavam. Vill on leeliste suhtes tundlikum: 2-3%-line leelise kuum lahus lõhub keratiini peptiidahela. Kuna villas on palju -SH- ja S-S- 2 sidemeid, kardab vill nii oksüdeerijaid kui ka redutseerijaid ja teda tuleb
0,00000000 0,0 60,0 80,0 100,0 120,0 140,0 160,0 180,0 200,0 0,0 20,0 40,0 Temperatuur(C°) Internetis leiduvate andmete põhjal on keskmine villakiu diameeter umbes 18mikromeetrit ehk keskmine villakiu raadius on 0,009mm, seega ristlõige on umbes 0,009*0,009*3,14=0,00025mm²( eeldades, et kiu rislõige on enamvähem ringi kujuline.
annaabi.ee 
