Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida. Ühel nõul on teadlased ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Varajastel tsivilisatsioonide peamised 5 tunnust on: koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusele. Tsivilisatsioonide algus langeb ühtlasi ühte metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine. Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged. Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal
tugevam. Kasutades väiksemaid kulunorme paagisegudes väheneks pestitsiidide koormus keskkonnale ja oleks ka majanduslikult tasuvam kuna jääb ära mitmekordne töötlemine erinevate preparaatidega (Anne Luik 2002). Ja kui kasvatame talivilja, siis taliviljas võivad nad rahumeeles talvituda ka põllu peal, nii et väga oluline on külvikord, mis järjekorras me kultuure kasvatame, ka talikultuure tuleks külvikorda võtta (Anne Luik 2004). Mahepõllundus Mahe- e. Ökoloogilisele viljelusele üleminek võib vähendada toitainetega varustust ning kultuurtaimed jätavad umbrohtudele rohkem pinda ja valgust. Ühtlasi muutub kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E
3.omahind 39.Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele 2.selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste ( nt niisutussüsteemide )m efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 40:Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena.
40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemisele. 2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste (nt niisutussüsteemide) efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena.
40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1) anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri (tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele. 2) Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt.) ning kapitalimahutuste (näit. Niisutussüsteemide) efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuurid hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel.Kaubalistel söödakultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb
Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine: 1) Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri (tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. See tähendab hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele. 2) Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside ning kapitaalmahutuste efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel. Põllukultuuride efektiivsuse hindamise näitajad: Saagikuse ja kulutuste tase- saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, s.o. söötühikute hulgast ühe hektari kohta. Kulutuste tasemele hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust. Põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on:
Pm kultuuride ja maakasutuse majanduslikule hindamisele lähenetakse kahesuguselt: 1.Anda viljeldavatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri (tehnoloogia) konkreetse taseme puhul st hinnang kultuuri viljelemise tasemele. 2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele), sel juhul hindame ressursside (väetised) ning kapitaalmahutuste (niisutussüsteem) efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel. Põllumajanduskultuuride efektiivsuse hindamine toimub mitmete näitajate abil. Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuste tase. Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest so söötühikute hulgast ühe hektari kohta. Kulutuste tasemele hinnangu andmisel arvestatkse saagi omahinda ja töömahukust
annaabi.ee 
