osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40
Vegetatiivne Generatiivne (2 faasi) suguta klonaalne suguline seemnetega *põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel. rakud on diploidsed *meristeempaljundus 2. gametofaas meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud! Gameet e sugurakk Eosed spoorid, mis idanevad mullas. Tolmuterad idanevad teisel taimel. Partenogenees neitsisigimine seeme valmib ilma viljastumata (võilill). Mitoos somaatilistes rakkudes (diploidsed) 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Meioos sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi.
· Reproduktiivtervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ning selle talitlusi ja toimimist. · Reproduktiivtervis tähendab seda, et o inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu; o on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli. · Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks. · Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste sündi ja sünnitada soovitud lapsi. · Seksuaalne tervis ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi,
· Tükk · Suurenenud lümfisõlmed · Higistamine · Paistetud · Suurenenud maks · Kaalukaotus · Verejooks · Suurenenud põrn · Väsimus · Akuutne valu · Aneemia 9. Presügootilised ristumisbarjäärid Presügootse barjääri olemasolu tähendab, et eri liikide isendite vahelised sigimiskavatsuslikud kontaktid ei jõua viljastumiseni ehk siis sügoodi tekkeni, postsügootse barjääri olemasolul viljastamine küll toimub, kuid tekkiva sügoodi areng uueks sigimisvõimeliseks organismiks on häiritud. · Ajalise isolatsiooni puhul ei saa eri liiki isendid omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. · Teiseks võib isolatsioon toimida biotoobi või kasutatava ressursi vahendusel. · Käitumuslik isolatsioon see tähendab siis seda, et eri liikidesse
a) e) f) d) Kommentaar Paljunemine 13. a) mitoosi anafaas; b) mitoosi metafaas; c) mitoosi või meioosi profaas (interfaas); d) meioosi I metafaas (ühes kromosoomipaaris on toimunud crossing-over); e) meioosi I metafaas (kromosoomide ristsiiret ei toimu, kuid näha on bivalendid neljakromatiidilised moodustised); f) meioosi II telofaas; KÜSIMUS Paljunemine 14. Milline on seemnerakkude (spermatosoidide) teekond küpsemisest viljastumiseni - nimetage õiges järjekorras vastavad inimkeha osad! Kommentaar Paljunemine 14. Et juttu on ka viljastumisest, peab arvestama spermatosoidi teekonda ka naise suguelundites. Munand (väänilistes seemnetorukestes toimub spermatosoidide küpsemine, spermatogenees) munandimanus (pikk kanalite süsteem, ka spermatosoidide talletamiseks) seemnejuha suguti tupp emakas munajuha (seal toimub ka viljastumine). KÜSIMUS Paljunemine 15.
Meioos: haploids genotüüpe tekkimine. Üks DNA replikatsioon- kaks jagunemist. Geneetilise materjali rekombinatsioon. Toimub ainul sugurakkudes. Erineva ajagraafikuga oogenees (algab embüoos kaks pausu) ja spermatogeneesis (albad puberteedieas, pausideta). Käivitatakse somaatilise gonaadi- ja neerurakkude poolt. Oogenees: toimub meioos kahe pika pausuga: 1. embrüos , esimese jagunemise profaasis, kuni puberteetideni; 2. ootdüüdi küpsemisel, teise jagunemise profaasis, kuni viljastumiseni. Spermatogenees: meioos on embüoos pidurdatud; algab puberteediaias ja toimub seejärel pidevalt. Molekulid, mis kotrollivad meioosi käigust. Meiosi käivitab retinoolhape kõrvalasuvast neerust. Indutseeritakse Stras8, mis on raku sisene valk, vajalik meioosi käivitamiseks. Meioosi algust pidurdab Cyp26b1, ensüüm mis inaktiveerud retinoolhapet. CSF arestib embüo ootsüütides meioosi kuni puberteedini. Et vältida partenogeneesi arengut. Oogeneesi erijooni
30. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb kahest rakust – suurem vegetativne ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool h kuni paar nädalat. Jõudnud lootekotini kasvab tolmutera selle sisse. Üks spermium liitub munarakuga, millest seejärel kasvad loode-embrüo. Teine spermium viljastab ühe teise raku tuuma lootekotis – selle paljunemisel moodustub toitekude (endosperm) arenevale organismile. Paljasseemnetaimedel tekib enrosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. Õistaimede sporofüüt moodustub õie arengus haploidseid mikro- ja makrospoore
2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid.
2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid.
annaabi.ee 
