ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid. Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee, mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla, läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid raudtee kvaliteet ei ole väga hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks katkenud. Suuremad põllumajandusettevõtjad on tänapäeva Raplamaal Raikkülas, Kehtnna ja Kaius. Pärast liitumist EL'iga, mis tõi kaasa põllumajandustoetused, on osa tootjatest suuremaks ja edukamaks muutunud, ent enamus tootmisest on väike- ettevõtete käes. Üks tähtsaim ettevõte on ilmselt NSVL'i ajal loodus rahvusvaheliselt rajatud
maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise
19081909 ja "Norra maastik männiga" aastal 1910. Lilleline väli majakesega Konrad Mägi esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise 5 kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel.
juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule
Üllatusin, sest esimene Viljandi folk kestis ainult ühe päeva ning tänu seal viibinud rahvahulkade vaimustusele sai festival kohe positiivse hinnangu. Rahva vaimustus oligi see, mis sundis korraldajaid jätkama. Juba järgmisel aastal esinesid ka välismaa artsitid. Järgnevatel aastatel kasvas pidevalt esinejate ja ka külastajate arv ning peagi oli selge, et juuli lõpp, pärimusmuusika ning Viljandi olid lahutamatud. Paljud eestimaalased seovad oma puhkuseplaane Viljandiga- ikka juulikuu lõpuga ja folgiga. Minu uurimus tõi välja need eesti folkansamblid ja solistid, kes on kõige sagedamini 13 folgil esinenud. 2010. aasta 22.-25. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetava XVIII pärimusmuusika festivali teema on ,,Seest tuleb üks tants!" Teema kõlab sarnaselt sellele, mida Joosep Toots filmis "Suvi" koos endiste koolivendadega jahuveskis puntratantsule asudes hõiskas. Samavõrd lõbus,
Viljandi oli nagu Tartugi juba muinasajal asustatud. Seal paiknes üks tähtsamaid linnuseid. Viljandi rajamise asjaolud on Tartuga enam-vähem analoogsed, ka seal on hea ülepääs soisest vööndist. Viljandis on viikingiaegseid leide, kuid muinasaja lõpu leide seal ei ole. Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks. Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest. Haapsalu on olnud piiskopilinn. Veevarustus ja jäätmemajandus keskaegsetes linnades Tartu puhul on kõige enam kasutatud muinasajast peale looduslikke allikaid. Tallinnas on olemas korralikud kaevud ka linnaterritooriumil. Toompeal on olnud koguni 10
Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe’is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 1915–17 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale
Kariste džässbändis, mäletab küll sellest ansamblist kuulnud olevat, kuid neid mängimas kuulnud ta ei ole, kuna oli siis veel liiga noor tantsupidudel käimiseks. 1930. aastate teisel poolel, kui formeerus Uue-Kariste UK, nad E. Juttuse kinnitusel enam ei tegutsenud. Kas Sammaste bänd võis olla kaudne eeskuju UK tekkimisele, E. Juttus ei mäleta, kuid selle võima- luse kasuks räägib asulate lähedus. Samas aga tundub, et UK noormeestel olid hoopis tihedamad suhted Viljandiga, kus nad õppisid, seega võisid linna orkestrite eeskujud tähtsamaks kujuneda. Kolmas siia gruppi kuuluv koosseis oleks 1930. aastate teisel poolel tegutsenud Pöide- Uuemõisa jazzorkester Saaremaalt. See džässbänd tekkis ja tegutses suhteliselt väikeses kohas ja küllaltki kaugel teistest teadaolevatest džässbändidest. Tollest ansamblist on Saaremaa Arhiivraamatukogus 21.04.1935 tehtud foto (49) ja teada on ka pildil olevate meeste nimed.