populatsioone kahandanud pole. Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii kiiresti, et talle ei mõju isegi kõige kaasaegsemad kahjurite vastu võitlemise meetodid. Kartulimardika looduslikeks vaenlasteks on faasan, kes sööb ta vastseid, ning mõningad põrnikad, kes söövad nii vastseid kui ka täiskasvanud kartulimardikaid. ELUTSÜKKEL. Peamine põhjus miks kartulimardikas vaatamata kõikidele temast vabanemise katsetele kogu maailmas üldlevinud on, peitub tema erakordses viljakuses. Emane mardikas muneb kartulitaime lehe alaküljele kuni 2500 muna, mis omavahel 20-80 kaupa kokku kleepunud, et olla päikese ja vihma eest kaitstud. Munad arenevad mitu päeva, vastsed hakkavad kohe pärast koorumist lehtedest toituma. Kahe- kolme nädala jooksul saavutab vastne pikkuseks ligikaudu viisteist millimeetrit, kaevub mulla sisse ja nukkub. Kümne kuni viieteistkümne päeva möödudes tuleb täiskasvanud mardikas mullast välja,
inimese orjaks hakkamisega. Teda austati väga tema prohvetliku võimete eest. (Apollon) Kokkuvõte Antiik-Kreekas oli umbes 13 põhijumalat. Kolm peajumalat Zeus ehk taeva valitseja, Poseidon ehk merede valitseja ja Hades ehk allilma valitseja. Maad valitsesid nad kõik koos. Oli veel hulk teisigi jumalaid kes tõid näiteks õnne viljakuses või armastuses. Näiteks Hestia oli kodutule- ja kodurahu jumalanna. Hephaistos aga sepp ja käsi- ja sepatöö jumal. Hermes oli jumalate käskjalg ja tal olid maagilised tiivulised sandaalid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning abielu- ja abielunaistejumalanna. Demeter, hea välimusega, oli maa-, taimede- ja viljajumalanna. Athena oli tarkuse- ja sõjajumalanna kes sõdis ülimalt hästi. Samas Aphrodite oli armastusjumalanna, kes oli pandud Hephaistosele naiseks ja kes pettis oma meest
alles nii hilja. Nimelt on sellega seotud loomade suurus. Tasakaalustatud söötmisega on võimalik saada mullikad poegima 330kg kehamassi juures. Samuti on juhtumeid, mil mullikad on poegind ka 20 kuni 24 kuu vanuselt. Pühvleid ei ole kasutatud tänapäeva aretuses, tootlikuse ja viljakuse parandamiseks, sest sellega kaasnevad paljud probleemid juurdekasvuga. Näiteks hiline küpsusiga, suur hooajaline kõikuvus viljakuses, kehv innakäitumise väljendamine ning hilinenud ovulatsioon. Praegused uuringud on keskendunud mõningate nende probleemide vältimiseks või nendega paremaks toimetulekuks. -,,Efficient dairy buffalo production" C.Santosh Thomas Page 7 02.05.2012 Kokkuvõte
Kalade järglaste saamise potentsiaali näitajad: · absoluutne viljakus munasarjades olevate küpsete munarakkude arv; · "tööviljakus" kalakasvanduses välja lõpstavate marjaterade arv; · suhteline viljakus marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI sugunäärmete (gonaatide) % kehamassist. Marjaterade suurus ja seda mõjutavad tegurid: viljakus sõltub otseselt marjaterade suurusest, väiksemad kõikumise viljakuses olenevad muudest teguritest nagu kala vanus, kala suurus jne. Kudemisaeg ja seda mõjutavad tegurid: korraga kudemine ja portsjonkudemine. Latikas korraga kudemine; linask portsjonkudemine (suve jooksul mitu korda). Portsjonkudemine on hea selleks, et kui esimene kord ebaõnnestub halbade ilmastikutingimuste tõttu, siis teine kude jääb ellu. Halb sellest poolest, et kui juba esimene 12
söömishoogudeni, pärast mida kutsutakse esile sundoksendamine või tarvitatakse lahtisteid (Deikina, Jõeleht, 2010). Mõlema haiguse puhul tekib organismis toitainete, sealhulgas ka valkude ja aminohapete puudus, mis võib põhjustada eelpool kirjeldatud tervisehädasid. 10 Lisaks põhjustavad vastavad haigused naistel häireid viljakuses. Meestel võib vaegtoitumine valkude tasandil mõjutada halvasti täisväärtusliku sperma moodustumist (Vaher, 2011). Lisaks valguvaegusele põhjustab inimorganismis probleeme ka kestev toiduvalkude ületarve. Valkude arvelt saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Toidu liigne valgusisaldus koormab neerusid ja maksa, võib soodustada podagra kujunemist ja kiirendada vananemist (Ibid). Podagra on kusihappesoolade kuhjumisest tingitud haigus, mis avaldub
facultatif -- valikuvaba, vabatahtlik; parasiit). Parasiidid, kes võivad elada mitteparasiitselt, kuid kontakteerudes sobiva peremehega, muutuvad lühemaks või pikemaks ajaks nugilisteks. forees (kr. phorein -- kandma). Loomade, eriti putukate (sealhulgas parasiitide) edasikandumine teiste loomade kaudu. füsioloogiline adaptatsioon (kr. physis -- loodus + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon) -- füsioloogiline kohastumine. Avaldub parasiitidel tohutus viljakuses, intensiivses ainevahetuses ja kiires kasvus, hingamistalitluse ümberkujunemises jms., mis on loomadele vajalik parasiitse eluviisi korral. fütofaagid (kr. phyton -- taim + phagos -- neelav) -- taimtoidulised, rohusööjad. Siia kuuluvad ka taimede parasiidid. Vt. herbivoorid, heterotroofsed organismid, konsumendid. 6 geohelmindid (kr, ge -- maa + helmins -- nugiuss). Monokseensed ehk üheperemehelised
Jean-Jacques Rousseau ainult pikaajalise arengu tulemusel -- lühidalt, vaadeldes teda sellisena, nagu ta pidi looduse käte vahelt tulema, näen ma looma, kes on küll nõrgem ja kohmakam kui nii mõnigi teine liik, aga tervikuna siiski kõigist paremini organiseeritud. Ma näen teda kustutamas nälga tammepuu juures ja janu esimeses ettejuhtuvas ojakeses ning leidmas ulualust sama puu all, mis oli talle toidupoolist pakkunud; ja sellega ongi tema vajadused rahuldatud. Maa oma loomulikus viljakuses, kaetud tohutute metsadega, mida kirves pole veel kunagi puudutanud, pakub kõikidele loomaliikidele igal sammul toiduvarusid ja pelgupaiku. Inimesed, kes elavad loomadega läbisegi, vaatlevad ja matkivad nende oskusi ning jõuavad nõnda sama kaugele, kui küünivad loomade instinktid -- lisaks selle eelisega, et kui iga loomaliik piirdub ainult talle omaste instinktidega, siis inimene, kel võibolla ühtegi päris oma instinkti polnudki, omandab need kõik ning
annaabi.ee 
