"Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles kümne aasta pärast, 1890. aastal, ilmus Bornhöhe teine samuti väga tähtis ajalooline jutustus "Villu võitlused", mis on ka seotud 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta ka sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid
armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles 1890. Aastal ilmus Eduard Bornhöhe teine ajalooline jutustus "Villu võitlused" , mis on samuti seotud Jüriöö ülestõusuga. Seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta ka sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust
"Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles kümne aasta pärast, 1890. aastal, ilmus Bornhöhe teine samuti väga tähtis ajalooline jutustus "Villu võitlused", mis on ka seotud 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta samuti sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on päris palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust
vaeva, kutsus emaordust 700 meest appi, et eestlastega võidelda. Rootsi jõudis ka ükskord kohale, kolm päeva pärast Sõjamäe lahingut. Feil. Sündmused arenesdi liiga kiiresti. Saaremaal algas ülestõus 1343 suvel. Saarlaste alistamine võttis aega kaks aastat, see suruti lõplikult maha 45. aastaks. Sama ülestõusuga seoses on räägitud ka seda, et ordu aladel üritasid 1344 talupojad sisse pääseda Viljandi linnusesse, et selle liikmed kõik maha tappa. Üritati andami viljakottidesse end peita ja siis kottidega sisse pääseda. Uurijad on leidnud, et pigem oli tegemist muistendiga. Sama muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste hulgas ja kottide viimise aeg oli detsembris, vb poleks suutnud köhimata olla. ''Villu võitlused'' Bornhöhe. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Pärast Jüriöö ülestõusu hakkab talupoegade olukord muutuma, sest vasallid ehk läänimehed asuvad elama maale, maale rajatakse mõisad
Oruvägi liikus samuti Tallinna alla ning seal all Sõjamäel toimus eestlaste ja ordu vägede vahel lahing (14. mai 1343): eestlaste vägi taganes. Saksa ordu saatis 700 meest ordule vastu. (Saksa ordu - Preisimaa). Rootsi jäi oma tulekuga hiljaks. Saaremaal hakkas ülestõus 1343a. suvel. Saaremaa lõplik alistamine võttis aega 2a (1345). 1344.a üritasid talupojad pääseda Viljandi linnusesse, et ordu liikmed maha tappa. Seda üritati teha nii, et andamit viies peideti end viljakottidesse. Uurijad on leidnud, et see võib olla muistend (linnusesse sissepääsemine... et seda muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste muistendite juures). Ja samas, detsembris polnud see võimalik köha tõttu. (Bornhöhe kasutas teoses "Villu võitlused") ja ka Tasujas. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Jüriöö ülestõus jagab Vana-Liivimaa ajaloo kaht ossa. Vasallid e läänimehed kolivad maale elama ja sellega
Kui ta tükil ajal enam kedagi seal ei kohanud astus ta ise julgel sammul varemete vahele ja jäi juttu kuulama. Ta kuulis seppa rääkimas kuidas nad kavatsevad sõjaga peale hakata. Küll teised rahvad meile appi tulevad, selles oli ta kindel. Kõigepealt peab Viljandi lossi kätte saama, et vaenlastel meie selja taga kindlat toetuspaika ei oleks. Selleks oli Villul juba plaan valmis. Toomepäeval kui Viljandi maakonna mehed tulevad kümnist lossi vedama, ronivad tugevad mehed viljakottidesse, need saadetakse lossi kui rüütlid magavad, siis mehed ronivad välja, raiuvad kohmetunud sõjamehed maha ja võtavad unised rüütlid vangi. Ta ise katsub õhtul enne seda kuidagi lossi pääseda ja sinna valvama jääda. Priidu on esimese ree peal. Krõõt läks karjatades jooksuga minema. Mehed varemetes ei saanud aru mis hääl see oli. Päeval enne toomepäeva tuli sepp Villu suure viinaankruga Viljandi lossi. Teda lasti niisama sisse
Sünnikoht: Harala Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada; Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida. Lugu: 1946. aastal läks ta Johannaga detsembrikuuhommiku pimeduses loomade jootmise aegu Parvele vargile. Kasupoeg oli linnas koolis -- seega oli paras aeg. Köögis pliidi ees tapsid nad perenaise ja peremehe. Nad toppisid viljakottidesse villad, lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese leitud raha. Perekond: naine Johanna Juurefeldt 24 Surmapõhjus: loomulik surm 4.66. Johanna Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: süüdimatu; arvas, et tema pole tappes ja varastades midagi halba teinud; enesekindel; julm; Lugu: Kakskümmend aastat pärast vargust läks Johanna Tartu turule Parve rahva kraami müüma. Parve inimeste kasupoeg Laanemägi tundis peremehe
annaabi.ee 
