iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund:Maailma loomine,Samaanid,saagi ja loomade isandad,loomaliikide kaitsjad,mobiilsed pühamud. Kombineeritud elatusviisiga phjapõdrakasvatajate usund:Valduste tekkimine,Haldjad,Perekondlik kultus,Ilmajumal,Pühamud. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund:Loodusjõud,Ravitseja,Maja-ja paigahaldjad,Esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund:Dualistlikud kontseptsioonid,Maaema ja taevajumal,Viljahaldjad,Külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. 1)Novgorodi esimene leettopiss. 2)Hamburgi kiriku piiskoppide teod-Kirjeldatakse saart Aestland(Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel nad austavad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse enne hoolikalt, et nad
Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud, teadjad, ravitsejad, maja- ja paigahaldjad, esivanematega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Novgorodi tohtkiri- pikseloits
Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub ka Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasias laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 10
(peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid ERINEVUSED NÄITEKS KÜTTIDE JA VILJAKASVATAJATE USUNDIS 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Novgorodi esimene leetopiss (umbes 1071) Jumal = eestis kurat (elavad sügavikkudes, välimuselt mustad, sabadega), kui sureb mõni Teie (Novgorodi mees) inimestest, siis viiakse ta
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja o Maja- ja paigahaldjad o Esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund o Dualistlikud kontseptsioonid o Maaema ja taevajumal o Viljahaldjad o Külapühamud ja preestrid 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikku komi loomismüüdis · Veelinnud maailma loomas: maa(ema) tekkimine veelinnu kehast · Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid; NB! dualistlik müüt (bogomiilide mõju?) · Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid
Igal majal, hoonel oma haldjas. Loodusjõud (algelemendid) Teadja/ravitseja Maja- ja paigahaldjad Esivanemate austamisega seotud pühamud 4. lõunapoolsete viljakasvatajate usund-tekib arusaam surnute riigist. Suured pühamud. Ohvritoomised. Dualistlikud kontseptsioonid (dualism, mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud); Maaema ja taevajumal Viljahaldjad Külapühamud ja preestrid 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Esimesed allikad kust võib leida ainest eesti mütoloogia kohta on Novgorodi esimene leetopiss, Hamburgi piiskoppide teod, Novgorodi tohtkiri, Läti Henriku kroonika. Esimeses allikas on räägitud sellest, et eesti aladel levinud jumal viib
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad. Alepõletajatel loodusjõud nagu õhk-tuli-maa-vesi, teadjad ravitsejad, maja-paigahaldjad, esivanemtaga seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma loomine, oli šamaan ehk ravitseja, kes oli ka kogukonnajuht, kes suhtles vaimolenditega, kelle võimuses oli saagi andmine. Ka loomade isandadkaru hinge lepitamine. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad