piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu kuhu koguti andmeid ja kust valitseti juures ulatusid 13. saj algusesse, mil talupoegade olukord keskajal ümberkaudseid maid. Viljahind hakkas 15.saj Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik Ptk.9-10 tõusma, viljaeksport. Eramõisate rajamine, keskaja vahekord jäi täpsemalt määratlemata. lõpul Eestis ~500 mõisa. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegae tööjõudu ja töövahendeid, uus
tänu sakslaste ning rootslaste Eestisse elama asumisele. 1558 - 1620-ndad aastad - alla 100 000 inimese: kahe inimpõlve jagu kestnud kurnanud sõjad (sh Liivi sõda) ning nakkushaigused (näiteks 17. saj alguses suure ulatusega katkuepideemia Rootsi-Poola sõja ajal) 1630 - 1695 - ligi 400 000 inimest: toimusid paremuse suunas muutused talurahva elus ning oli pikem suhteliselt rahulik periood 1965 - 1698 - 300 000 inimest: suur näljahäda, puhkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste
talupoega ilma kohtu otsuseta. Talupoja maa ja vara kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis. Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede nihkudes olid Eesti linnad minetanud oma eelisseisundi transiitkaubanduses, laokohaõiguse põhimõte oli aegunud ja uues kaubandusolukorras kohatu. Ainult Narva kujunes 17. sajandi lõpu poole oluliseks Vene transiidisadamaks. Eesti ala viljaeksport kasvas 1640. aastate ja eriti 1680. aastate II poolel. Käsitöö püsis tsunftisunduse raames, tsunftid võitlesid tsunftiväliste käsitööliste ja maakäsitööliste vastu. Eestlaste pääsemist gildidesse püüti tõkestada, kuid Tallinna Kanuti gildi ja Oleviste gildi ühendamine 1698 raskendas seda. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. 18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuste vööndiga. 17. ja 18. sajandil
• Vakuraamatud- fikseeritud koormised • Liivimaa majandusreglement- kui talu peremees suri sai tema pere tema vara. ➔ Negatiivne • Nõiaprotsessid, sest tapeti süütuid inimesi, kui nad teadsid rohkem. • Sunnimaisus- talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad. • Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti. • Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse. ➔ Positiivne • Sadamalinnade tähtsuse kasv- aitas kaasa linnade arengule(Narva eriti) • Manufaktuurid- käsitööettevõtted kõigil inimestel on kindel ülesanne(kiirem, kvaliteetsem)
Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed. 5) Vabadikud maata või vähese maaga 6) Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu 7) Orjad e träälid sõjavangid. Kaovad 15 saj Mõisate laienemine Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine Toetas konjuktuur. Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj Mõisapõllud talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Talupoegade sunnismaisus, pagenud talupoegade väljaandmine (va linn). Maksude suurenemine > võlad. 1507 kaotati relvakandmisõigus 16 saj pärisorjus Keskaegne põllumajandus Kolmeväljasüsteem (oli enne), mehaanilised veskid. Viljakasvatuse osatähtsuse suurenemine, uued põllumaad metsa arvelt, oder < talirukkis
-paiksus(põlvest põlve on samal maa-alal elatud ja põlde haritud -viljakusvajadus *daatumeid: põlluharijate ja viljakasvatajate põhitegevusalaks 600 eKr soomaagi e raua tähtsuse kasv 10-13 sajn talirukki kasvatamine(sellest ajast pärinevad õlgkatused) 14saj-st algas kliima külmenemine (nn väike jääaeg), kus talv 3-6 nädalat pikem kui praegu->siit pärit viljaaidad.ühes kuivatati vilja, mida eksporditi euroopasse (sp ka n-ö "eesti kui viljaait") 15. saj viljaeksport *kuidas see laulutraditsioonis peegeldub? -puuduvad kangelaslaulud -peamiselt naistelaulud(kodusfäär, naiste vaatepunkt) -suuline kultuur(seotus geograafiliste piiridega, kihelkonniti; seotus ajalooliselt kujunenud traditsioonidega; usuline sünkretism) * Muutused VT ÕPPEMATERJALI kultuurielus ja rahvalaulu traditsioonis *regilaulu regioonid: p-eesti - virumaa, järvamaa, harjumaa l-eesti - halliste, karksi
Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e. pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale ,,mõisaköis las lohiseb" ükskõiksus, viiliti mõisatööst ja varastati mõisa tagant ,,mõni mõis" eestlaste ükskõiksus mõisate vastu ,,mäng mõisa peale" - Põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud Mõisate majapidamisel tähtis viljaeksport, viljakultuurideks talirukis, oder, kaer ja nisu. Viinapõletamine, kuna viina hind oli kõrgem kui vilja, siis umbes kolmandi saagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka hoogne metsaraie. Viinapõletamise õigus ainult mõisnikul. ,,Liivimaal sajab hõbedavihma" viinapõletamisel saadav sissetulek; peamiselt turustati Venemaale. Talupõldudel kasvatati teraviljale lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu
18. sajandi viimasel veerandil asutati klaasikodasid veel Puurmani, Ravila, Aegviidu jt. aladele. Nende tegevus lõpetati, kui ümbruskonna mets oli kütteks kulutatud. 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. Kaubandus 18.sajandil. 18. sajandi II poolel toimus eesti kaubanduses olulisi muutusi. Väljaveokeeldude kaotamise järel suurenes viljaeksport. Kaubanduse edasiminekut soodustavaks teguriks oli kaubatootmise ja turu laienemine, tootlike jõudude üldine arenemine ning ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Piirkonnad spetsialiseerusid teatud toodete tootmisele. Kaupmeeste ning mõisnike vahel jätkus sajandeid kestnud jagelemine kaubanduse küsimuses. Mõisnikud püüdsid võimalikult rohkem vilja, lina ja muid müügisaadusi talupoegadelt enda kätte koondada ja need ilma vahendajateta väliskaupmeestele edasi müüa
annaabi.ee 
