Kasutatakse ka vitamiinivaegsuse, vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse), maksa-, neeru-, mao- ja soolehaiguste, verejooksu-soodumuse ning neerupealise vaegtalituse korral, aga ka verejooksu peatamiseks ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Tuleb aga meeles pidada, et kibuvits vähendab verevoolavust. Kogutakse nii marju kui õisi. Õielehetõmmis on hea naha toonusetõstja ja värskendaja. Harilik kukerpuu Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Ravivahendeid on edukalt kasutatud mitmete seedehäirete, maksahaiguste ja sapiteede hädade korral. Neil on ka valuvaigistav ja verejookse peatav ning vereringe tööd parandav toime. Laukapuu Enim on läbi aegade pruugitud leheteed, mille vooruseks peetakse rohket vitamiin C sisaldust. Nii lehtedest kui ka õitest valmistatud teel on mõjus vett väljutav toime, samuti
2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus Päikese käes olevatel okstel kasvab mitmeid orhidee liike. Nende juured ei ulatu maapinnani ja seetõttu koguvad nad oma vartesse ning lehtedesse vihmavett. Tuukanid elavad kõrgel puulatvades, kus on rohkem valgust, soojust ja söödavaid vilju. Vägeva noka poolest tuntud tuukanid elavad ainult Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes vihmametsades. Nad kasutavad oma nokka peenikeste okste tipus kasvavate viljadeni küünitamiseks ja teiste lindude pesaõõnsuste rüüstamiseks. Arvatavasti aitab eredalt värvunud nokk tuukanitel liigikaaslasi kindlamini ära tunda Pärast peamise ja madalama rinde puuvõrade läbimist jõuab maapinnani vaid 1 % kiirgusest ja päris maapinnal saavad kasvada vaid valguse suhtes ülimalt vähenõudlikud liigid. Vihmametsa kooslusel lasti algul ise kujuneda, kuna nii moodustus kõige looduslähedaseim süsteem
Sugukond madaralised – Rubiaceae Levinud kogu maailmas, peamiselt troopikas, üle 10000 liigi (suuruselt neljas sug) Enamuses troopilised puud või põõsad, Eestis ainult rohttaimed Lihtlehed, abilehtedega, vastakud või männases Õied aktinomorfsed, viietised või neljatised, kroon liitlehine Erineva suurusega ja värvusega, tolmeldavad putukad, nahkhiired, linnud, tuul Viljad mitmesugused – kaksikseemnised, kuprad väikeste või tiivuliste seemnetega kuni lihakate lindudega levivate viljadeni Paljud sisaldavad alkaloide: kohvipuu kofeiini kiinapuu hiniini Eestis varjulill (Asperula), ristmadar (Cruciata), madar (Galium) Selts iminõgeselaadsed – Lamiales 20 sugukonda Lehed tavaliselt vastakud Õied sügomorfsed, tavalisem kahehuuleline tüüp, vahel neljatised tolmukaid 4 või 2 Sugukond õlipuulised – Oleaceae Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne Õied ebasarikjates õisikutes
Rajatud hekk vajab mitu korda kastmist ka järgmisel suvel. Eriti oluline on multsida rajatud heki alust maariba. Multsikiht võiks olla olla 5 kuni 10cm paksune. Seenhaiguste esinemisel tuleb pritsida seenhaiguse vastase preparaadiga. Taimedest on võimalik parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil. Talvekaitset harilik kukerpuu ei vaja (Soovik 2011). Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris ja kuna marjad kasvavad kobaras on neid lihtne korjata (Pedaste et al 2005). 36 JAAPANI ENELAS Lühiiseloomustus Looduslikult leidub jaapani enelat (Spiraea japonica) (joonis 10 ja 11) Hiinas ja Jaapanis madala põõsana
). Kuid marjadest tehakse ka maitsvat keedist, samuti tarretisi. Hapukad marjad on ka jookide valmistamisel alati hea materjal. Kukerpuu marjadel on nii lai kasutuspõld seepärast, et nad sisaldavad palju erinevaid happeid ja suhkruid, aga rohkesti ka vitamiini C. Muide, ka siis kui marju pole, saab kukerpuult hea maitse suhu. Hapukad on ka lehed, mida võib julgelt näksida. Kukerpuu on aga rohkemat kui lihtsalt söögitaim, ta on abimees ka ravimisel. Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris. Kukerpuust valmistatud ravivahendeid on edukalt kasutatud mitmete seedehäirete, maksahaiguste ja sapiteede hädade korral. Neil on ka valuvaigistav ja verejookse peatav ning vereringe tööd parandav toime. Sageli võib kukerpuud näha linnaparkides. Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu
Kui kasv on väga pikk, tuleb kärpida ainult tippu. Kirsipuid lõigatakse suvel, sest talvine kärpimine muudab nad vastuvõtlikuks hõbelehisuse suhtes. Lõikamine pole nii süsteemne kui viljaokstel saaki kandvate õuna- ja pirnipuude puhul, lihtsalt harvendatakse oksi, et päike ulatuks kõiki vilju küpsetama. Lõigates tagasi pikki võrseid, eriti neid, mis seinast või toestusest eemale kasvavad, säilitate puu vormi, suunate tema energiat ja juhite päikesevalguse juba arenevate viljadeni, ergutades järgmise aasta õiepungade arengut. Kõik 15- 22cm pikkused noored võrsed kärbitakse 5cm pikkuseks, kui võrse alumine kolmandik on puitunud. Võrsed kasvavad suve esimesel poolel kiiresti ja kuna esimese kärpimise tagajärjel kasvanud võrseid tuleb samuti lühendada kuni 2cm-ni, võib kärpimine ühtekokku venida 2-3 nädala pikkuseks tööks, vahel kauemakski (Tarbeaed). 9.3 Haiguste ja kahjurite ennetamine
mullast väikesed vallid. Rajatud hekk vajab mitu korda kastmist ka järgmisel suvel. Eriti oluline on multsida rajatud heki alust maariba. Multsikiht võiks olla olla 5 kuni 10cm paksune. Seenhaiguste esinemisel tuleb pritsida seenhaiguse vastase preparaadiga. Taimedest on võimalik parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil. Talvekaitset harilik kukerpuu ei vaja (Soovik 2011). Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris ja kuna marjad kasvavad kobaras on neid lihtne korjata (Pedaste et al 2005). 4.2. Buxus semervines Harilik pukspuu 4.2.1. Kirjeldus Joonis 6. Harilik pukspuu (http://eol.org/pages/487476/media) Areaal: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Suurus: 6-10 m kõrgune, Eestis kuni 1 m.