16 59% Läks (protsent %) Tagasi tuli Protsent (%) 20 43% 3 30% 26 57% 7 70% 46 10 Naisi on rohkem läinud välismaale. Välismaalt on neid rohkem tagasi tulnud, aga ikkagi on välismaal naissoost vilistlasi roh Läks välismaale Tagasi on tulnud Klassis oli õpilasi 1 0 21 1 0 13 2 1 18 2 2 20
Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest vilistlastele, nende loomingule ning tutvustada neid kui andekaid inimesi kogu kooliperele. Muusikanädal toimus 26. jaanuar kuni 2. veebruar. Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli seinad vilistlasi tutvustavate plakatitega ning kooliraadios mängiti vaid nende loomingut. Kolmandal päeval toimus põhikooli klassidele suunatud viktoriin. Viktoriin toimus kahes osas. Küsimuste voor, mille eesmärgiks oli teada saada, kui hästi orienteeruvad põhikooli noored nii Eesti kui ka välismaa muusikamaastikul, kas ikka teatakse näiteks Wolfgang Amadeus Mozartit, Eesti hümni sõnade autorit või kes on Tallinna Nõmme Gümnaasiumi hümni autor
Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huvitavat leiab kindlasti ka Otepää kodanik, kes pole seotud igapäevaselt kooliga. Antud väljaandes meeldisid mulle kõige rohkem “ Otepää Gümnaasiumist maailmarändurist ärinaiseks” ning “ Otepää vallavolikogu aseesimees pole kunagi olnud vinguviiuldaja”. Mind kõnetavad väga poliitilised teemad ning kogemused, sest puutun nendega ka igapäevaselt kokku
Andres Tarand Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik, kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel
stipendiumi, selleks oli vaja õppida 4-5te peale. Ja õppisid oma emakeeles. Tänpäeval tudengitel on vähem boonuseid, aga takistusi palju rohkem.Tänapäeval on palju raskem sattuda just sellesse ülikooli, kuhu sa tahad. Tihti noored kirjutavad avaldusi kohe mitmesse ülikooli, selleks, et sisse saada „kas või kuhugi“. Isegi kui sa said sisse sinna,kuhu tahtsid, see veel ei garateerinud seda, et sa pärast leiad endale tööd oma erialal. Varem aga ülikool ise jagas oma vilistlasi tööle. Nüüd vaatame neid, kes peale kooli lähevad töötama. Tänapäeval meil Eestis tööga on väga raske, eriti noortel. Kui sul ei ole vajalikku haridust, ja mis on veel olulisem kogemust, sind ei võeta ühelegi hästi palgatavale tööle. Ja seetõttu sa võid loota vaid tuttavatele, kes saavad aidata saada head tööd. Varem aga mitte sina ei otsinud tööd, vaid töö otsis sind. Tööd oli igal pool. Tehased igas linnas pakkusid tööd kõikidele, kes soovisid
õpetajaskonna elusoontesse. Selle kolde kuma helkis kaugemale kodumaapiiridest, see helgib tulevikkugi, vaatamata sellele, et tuleasegi on kantud laiali. Loodame, et see helk soojendab kord nendegi südant, kes kord Eesti kooli ajalugu uurides konstateerivad suurt ja tõsist rahvuslikku tööd, mis tehti selles suunas." (Õpetajate Leht. 1936, nr 2) Kuna Käisi juhitud kool oli nii erakordne ja enneolematu, siis sütitas mõte selle sulgemisest seminari vilistlasi midagi ette võtama. Otsustati luua Pedagoogiline Ühing Võru Seminar. Ühing kujunes endise Võru seminari pärandi hoidjaks, pedagoogiliste ideede teostajaks ja arendajaks. Põhikirja järgi oli ühingu eesmärgiks "endise Võru seminari lõpetajate ja õppejõudude koondamine, sõbralikkude sidemete loomine oma liikmete vahel ning nendele ainelise ja vaimlise kaasabi ja toetuse pakkumine kasvatuslikus tegevuses, eriti kaasaegsete kasvatusviisidega tutvumiseks ja nende teostamiseks"
2.6 Võimalused ja probleemid Peab olema valmis viiki jäämisega ning neile esitatakse lisaküsimus, etselgitada välja kohapärijad. Õpetajad võivad mõjutada konkurentsi klasside vahel, öeldes neile õiged vastused ette, see ei ole lubatud. Kuulub ebaausa teguviisi alla ja klassi vastuseid ei arvestata. 3.Vilistlaste poolt kogemuste jagamine ja inspireerimine 3.1 Misioon Sündmuse misiooniks oleks tutvustada õpilastele Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi vilistlasi, kes õpivad Tartu Ülikoolis või töötavad huvitatavatel töökohtadel. Eesmärgiks on õpilasi inspireerida ,motiveerida ja mõtlema panna tuleviku üle(vilistlased, õpingutest ja saavutused). 3.2 Visioon Toimuks ainetunniga seotult. Näiteks kui vilistlane õppis füüsikad, siis füüsika tunni ajast räägib oma kogemusest füüsikaga ja mälestusest kooliga seoses ning selle ainega seoses. Toimuk kooli sünnipäeva nädala neljandal päeval. 3.3 Sihid
5 Teise maailmasõja ajal toimus väga suur eestlaste väljaränne. Aastatel 1939-1944 lahkus Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. 1944. aastal põgenes palju eestlasi Nõukogude okupatsiooni eest. (Wikipedia 2016) Meie vilistlastest rändas sõja jalust Austraaliasse Karl Saar, kes töötas suurema osa oma elust kaevanduses ja pöördus tagasi siis, kui Eesti taas vabanes. Meie vilistlasi on sõja tõttu kindlasti veel välja rännanud, kuid täpsed andmed puuduvad. Nõukogude ajal oli väljaränne väga väike. Muust maailmast eraldas meid raudne eesriie. Meie vilistlastest ei ole mulle teadaolevalt mitte keegi mujale elama siirdunud ega ka tööl käinud. On küll mõned, kes on nõukogude ajal kooli lõpetanud ja vabast Eestist mujale tööle läinud. Kõige varasem lõpetaja, kes hetkel töötab Soomes farmis, on lõpetanud aastal 1972. 1.2
Lisaks pakub EHTE toitlustusteenuseid kohvikus ja catering teenuseid kaubamärgi all EHTE-Catering ning viib läbi Eesti toidukultuuriga seotud arendus- ja koolitusprojekte kaubamärgi all Eesti Kulinaariainstituut. EHTE tugevusteks on hea positsioon oma valdkondade koolitusturul nii tasemekoolituse kui täiendkoolituse pakkujana. Igal aastal läbib EHTE-s täienduskoolitusi ligi 500 hotellide, restoranide ja tursimifirmade töötajat ja juhti. EHTE vilistlasi töötab kõigis pealinna suuremates hotellides ja reisibüroodes ning lennu- ja laevafirmades. EHTE lõpetanud töötavad nii hotelliteenindajatena, administraatoritena, toitlustusteenindajatena, konverentsiteenindajate ja -assistentidena majutus- ja toitlustusettevõtetes, reisikonsultantide ja reisikorraldajatena, referentide ja giididena turismifirmades, müügijuhtide ja assistentidena, projektijuhtidena, turundus-
sotsiaalses aspektis, mis tähendab kaasaegse pedagoogika, tervishoiu ja praktilise hooldamise nõuete arvestamist." (kunstiajaloo professor Mart Kalm) Gümnasistid ise nimetasid oma uut koolimaja klaaspaleeks, nad olid selle üle uhked ja hoidsid seda. Nii on see ka tänapäeval hoone on suutnud oma esialgse ilme peaaegu täies ulatuses säilitada ja kuulub arhitektuurimälestisena kaitse alla. RG, ükskõik mis nime ta parasjagu kandis, on andnud arvukalt nimekaid vilistlasi teadlasi, poliitikuid, loomeinimesi. Nt muusikud: Arvo Pärt, Kuno Areng, Valve Lepik, Hans Hindpere, Harri Ilja, Aino Külvand, Uno Kreem, Erich Loit, Tiit Tralla, Uuno Taremaa jt. Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar- kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver,
3. Kogu festivali lõpuüritusest jäi enim meelde õhtujuhi ärge võtke mind tõsiselt poos. 4. Jalga lasknud abikaasa laskis lõpuks ka kätte. 5. Poolavatud hoovi väravataha üritas ennast varjata aadamaülikonnas meest rahvas. 6. Lasteaiaõpetajaks saab õppida Tallinnas ja Rakveres. 7. T-särgi esisele oli kujutatud neli f- sõna. 8. Väikemees oli tuntud lastearst. 9. Ei tea, kuhupoole see kontserdisaal peaks jääma? 10. Keemia osa kond ootab oma vilistlasi osa konna taas avamise viie kümnenda aasta päeva kokku tulekule, osa võtu maks kanda seltsi arveldus kontole Sampo pangas. 11. Päriti päeva kangelase enese tunde järele ja pakuti talle päeva praadi. 12. Musta verd minia tekitas ämma ja äia vahele paksu verd. 13. Pool toorest biif steegist tekkisid pea tehnoloogil seede häired, mis tõttu uute pool toodete ülem degustaatoriks määrati spetsialist ehitus järele valve alal, tuntud plekk magu. 14
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas
annaabi.ee 
