Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtumiplaan- Alic'i juhtum (0)

3 HALB
Punktid
Arutlus
Ma võtsin selle teema, sest arvan, et tänapäeval noortel on palju raskem, kui nendel, kes elasid 25 aastat tagasi. Minu arutlus sellel teemal põhineb võrdlemisel.
Kui minu vanemad ja nende klassikaaslased olid minu vanuses, nad juba teadsid , millega hakkavad tegelema pärast kooli lõpetamist. Nendel oli juba enda eluplaan. Nad teadsid, et lõpetavad kooli, saavaad keskhariduse, aga peale seda- kes kuhu tahab minna. Mõni läks kohe tööle, teised- õppima. Võib ütelda, et praegu midagi ei ole muuttunud, meie samuti lõpetame kooli ja samuti jagume kaheks grupiks - töötavad noored ja tudengid. Aga tänapäeval need mõlemad grupid põrkuvad kokku tõsiste probleemidega. Vaatame neid probleeme eraldi.
Alustame tudengidest. Minu meelest, varem oli kergem. Sul oli võimalus minna ükskõik mis linna suures riigis- NSVL -us ja valida seda eriala, mis sulle meeldib. Ainus takistus sinu ja õppimise vahel olid sisseastumiseksamid. Väga heaks boonuseks oli see, et paljud tudengid said stipendiumi, selleks oli vaja õppida 4-5te peale. Ja õppisid oma emakeeles. Tänpäeval tudengitel on vähem boonuseid, aga takistusi palju rohkem.Tänapäeval on palju raskem sattuda just sellesse ülikooli, kuhu sa tahad . Tihti noored kirjutavad avaldusi kohe mitmesse ülikooli, selleks, et sisse saada „kas või kuhugi “. Isegi kui sa said sisse sinna,kuhu tahtsid, see veel ei garateerinud seda, et sa pärast leiad endale tööd oma erialal. Varem aga ülikool ise jagas oma vilistlasi tööle.
Nüüd vaatame neid, kes peale kooli lähevad töötama. Tänapäeval meil Eestis tööga on väga raske, eriti noortel. Kui sul ei ole vajalikku haridust, ja mis on veel olulisem kogemust, sind ei võeta ühelegi hästi palgatavale tööle. Ja seetõttu sa võid loota vaid tuttavatele, kes saavad aidata saada head tööd. Varem aga mitte sina ei otsinud tööd, vaid töö otsis sind. Tööd oli igal pool. Tehased igas linnas pakkusid tööd kõikidele, kes soovisid . Selleks, et töötada tehases, sa võisid mitte midagi osata. Sind õpetati koha peal, sa õppisid ja töötasid. Ei meeldinud- läksid üle teise kohta, pärast kolmandasse ja seni, kuni leitsid sellist tööd, mis meeldis. Aga nüüd, kui kuhugi said sisse, töötad seal, isegi kui ei meeldi. Sest muut kohta sa võid mitte leida.
Teeme kokkuvõtted. Ma arvan, et noortel on tänapäeval elada raskem, kui see oli varem. Võistlus oma koha eest päikese all muutus rangemaks. On vaja väga palju teha selleks, et saavutada oma eesmärki, mis ta on- kas hea hariduse tase, või hästi palgatav töö.
Juhtumiplaan- Alic i juhtum #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lohpidr Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Analüüs Eesti matus
4
pdf

Analüüs Eesti matus

Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m

Kirjandus
MILLISED ERIALAD ON ENIM VÄÄRTUSTATUD
3
docx

MILLISED ERIALAD ON ENIM VÄÄRTUSTATUD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R12 Keit Kolga MILLISED ERIALAD ON ENIM VÄÄRTUSTATUD ESSEE Juhendaja: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Iga aasta, kui noored lõpetavad põhikooli või gümnaasiumi, seisavad nad raske valiku ees: ,,Mida edasi õppima minna ning kuhu?" Erialade valik on lai ning valikut teha on keeruline. Esile kerkib küsimus, kas jätkata õpinguid koos sõbraga või minna oma rada ning millistesse koolidesse üldse kanditeerida. Olen üsna kindel, et paljud noored valivad sama eriala sõber või selle, mis vanemad neile soovitanud on. Noored, kes ei taha aega raisata, lähevad peale põhikooli kutsekooli. Ku

Ühiskond
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U

Geograafia
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus
Ashilevi-Portselansuits
67
doc

Ashilevi, Portselansuits

Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh

Teater
aforismid
31
doc

aforismid

· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku

Eesti keel
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun